Nädalajagu katsetamist õues (oli nii sooje, sompus kui ka säravalt päikeselisi, tuuliseid ja kargeid ilmu), naabrite kogemusi ja rõivauurijatega nõupidamist ning selgus, et saab küll, kuid mitte alati.
Olulisim tegur pesu kuivamisel on õhuniiskus, seetõttu alustan sellest. Õhus on alati veeauru, mida nimetatakse õhuniiskuseks. Selle väljendamiseks on mitu võimalust, kuid igapäevaelus ja suurema praktilise väärtusega on suhteline niiskus, seda väljendatakse protsentides.
Kui niiskus on sada protsenti (uduse või sajuse ilmaga), on aurumine ja kondenseerumine tasakaalus ning pesu õue kuivama viia pole mõtet, sest sama palju vett kui kleidist või kardinast välja läheb, tuleb ka tagasi.
Seega on talvel õhk kuivem (ka uduse ilmaga) kui suvel palava päikeselise ilmaga – siin tuleb mängu absoluutne niiskus, nt kastepunkt.
Niiskuse hulk õhus oleneb temperatuurist ja veeauru allikate lähedusest – mida külmem õhk, seda vähem saab veeauru õhus olla. Seega on talvel õhk kuivem (ka uduse ilmaga) kui suvel palava päikeselise ilmaga – siin tuleb mängu absoluutne niiskus, nt kastepunkt.
Aurustuda võib ka tahke aine (jää), seega pesu kuivab õues ka miinuskraadidega: jäätunud vesi riietel muutub veeauruks ehk jää sublimeerub. Ja vastupidi: miinuskraadide ja suure suhtelise niiskuse korral võib veeaur võib jätta vahele kondenseerumise ja muutuda tahkeks (jääks), siis tekib härmatis ja protsessi nimetatakse härmumiseks, mõnikord nimetatakse mõlemat faasimuutust ühiselt sublimatsiooniks.