Pelletikatlad on tõhusad, kuid levivad majaomanike seas visalt

Kütteväärtuse poolest on pelletid kaugelt üle halupuude ja hakkpuidu kütteväärtusest. Foto: Ain Alvela

Järjest soojemaks muutuvad talved soosivad eramu küttelahenduse valikul maakütet, õhksoojuspumpa või päikesekollektorit, sest enamasti on tarvis vaid sooja tarbevett, katel on aga selle soojendamiseks liialt võimas.

Kui me omaenese tööjõule hinnalipikut külge ei pane ja saame puud metsast n-ö tasuta kätte, on soodsaim viis elamine soojaks saada halupuudega ahju küttes. Samas maksavad inimesed mugavusele lõivu ning eelistavad üha enam automaatselt reguleeritavaid lahendusi.

Viimaste aastate eelistatuimad on maaküte või õhk-õhk- ja õhk-vesi-soojuspumbad, eriti äsja ehitatud eramajades. Kui soovitakse aastaid kasutusel olnud vana õli- või gaasikatel mõnele efektiivsemale kütuseliigile ümber seadistada, tuleb mängu pelletikatel, sest iseenesest võib puidugraanuleid eramu kütmisel üsna tõhusaks kütuseks pidada.

Pellet aitab kõva külma üle elada

Üha paremini soojustatud ja ventileeritud majade, liginullenergiahoonete tulek muudab mõneti ruumide kütmist. Kui varem olime harjunud, et lõviosa kütteressursist lähebki ruumide kütmisele, siis nüüd hakkab järjest suuremat osakaalu omandama vee soojendamine – hästi soojustatud maja on vaja vähem kütta, aga sooja vee tarve jääb samaks.

Eramajale mõeldud ja puidugraanuleid või hakkpuitu kütusena kasutavat süsteemi on suhteliselt odav ehitada, võrreldes maaküttega kaks korda odavam. Vähemalt osaliselt automatiseeritav pelletikatel suudab kütta nii, et tubades temperatuur ei kõigu.

Vaja on mõningane mugavus ohvriks tuua, sest kütust on tarvis regulaarselt peale anda, samuti on tahkekütusele tarvis eraldi hoidlat.