Päikesejaamade ehitus kolib maalt linna

On neid, kes ehitavad palju väiksemaid jaamu ühte kohta kobarasse, aga neidki, kes rajavad üksikuid paneelide gruppe kas mõne hoone katusele või maapinnale. Foto: Energiapartner

Lõppev aasta on olnud päikeseenergia sektoris üsna tormiline eeskätt taastuvenergia toetusmeetme tõttu. Veel aasta lõpulgi käib paljudes kohtades kibekiire päikesejaamade ehitus.

Eesti Päikese­elektri Assotsiatsioon koondab 13 ettevõtet. Ühenduse juht Andres Meesak ei oska öelda, kui palju on Eestis kokku neid, kes päikese­paneele paigaldavad, sest sellega tegelevad põhitöö kõrvalt ka näiteks katuseehitajad ja elektritöid tegevad ettevõtjad. Kokku võib selliseid olla 30 ringis.

Valitsus ei soosi päikeseenergeetikat

Tööd on selles sektoris tegutsejail sel aastal olnud rohkem kui kunagi varem. Pigem kimbutab tööjõupuudus. Takistuseks on Meesaku sõnul nii valitsuse võõrtööjõudu vaenav poliitika kui ka segadus taastuvenergia toetustega. „Ühest küljest räägitakse palju süsinikuvabast majandusest ja taastuvenergia edendamise vajadusest, teiselt poolt aga ei võeta midagi sisulist ette,” möönis ta.

Ehkki Euroopa Liit on deklareerinud, et Euroopa majandus peab saama süsinikuneutraalseks aastaks 2050, jääb selle teostumine paljuski liikmesriikide endi korraldada. „Praegu tegeleb meie valitsus suures osas sellega, kuidas põlevkivisektorit iga hinna eest vägisi elus hoida, ehkki me kõik saame aru, et see hääbub pigem kiiremini kui aeglaselt. Samas takistab selline ühe suure turuosalise eelistamise poliitika taastuvenergia edendamist,” selgitas Meesak.

Õnneks on kolmas sektor ehk keskkonnaühendused ja MTÜd võtnud Ida-Virumaa rohepöörde tõsiselt käsile. Sealt võib tulla abi ka taastuvenergia valdkondade tööjõukriisi lahendamiseks, sest palju heade tehniliste oskustega töötajaid on üle jäämas. Riik peaks õla alla panema nende ümberõpetamisele näiteks tuulikute hooldajaiks ja päikeseparkide ehitajaiks, mis on perspektiivikad ja pikaajalised töökohad.

Parke rohkem maal

Praegu ehitavad suuremaid päikeseparke täisteenuslepinguga Ukraina ehitajad, kes tulevad siia oma väljaõppinud spetsialistidega. Samas võib professionaalne elektrik teenida kaks kuni kolm Eesti keskmist palka.