:format(webp)/nginx/o/2017/04/27/6595647t1hc1c8.jpg)
Kolmandat korda sellel aastal läbi viidud kogu Eestist hõlmav veebiküsitlus «Eriolukord versus inimõigused» tulemused näitavad, et jätkuvalt on 87 protsenti Eesti elanikest seisukohal, et inimõigustega on kõik korras, ning 83 protsenti on seda meelt, et eriolukorra piirangud pole rikkunud kellegi inimõigusi.
Eelmise uuringu ajal 2018. aastal oli inimõiguste olukorraga rahul 73 protsenti, 2016 aastal 68 protsenti ja 2012. aastal 54 protsenti.
10 protsenti vastajatest leiab, et tema privaatsust või õigusi on sotsiaalmeedias rikutud ning seitse protsenti arvab, et on ise kellegi inimõigusi rikkunud. 57 protsenti vastanutest arvab sarnaselt eelmiste tulemustega, et Eesti ajakirjandus järgib oma töös inimõigusi, kuid 24 protsenti leiab, et see nii ei ole ja 19 protsenti ei oska öelda.
Inimõiguste Instituudi tellimusel ja viis Turu-Uuringute AS viis novembri teises pooles läbi veebiküsitluse veidi enam kui 1000 Eestis elaniku seas. Küsitluses paluti inimestel hinnata, kas eriolukord on rikkunud Eestis inimeste õigusi ning kas riigi institutsioonid, meedia ja ettevõtlus on järginud ja kaitsnud oma töös inimõigusi. Lisaks uuriti inimeste tunnetust, kas Eesti põhiseadus kaitseb nende õigusi ja väärtusi ning kas põhiseaduses sätestatud kohustused on ka inimestele tähtsad. Viimati korraldati samalaadne küsitlus 2018. aastal.
«Suuri muutusi ei ole, kuigi alates kevadest on olnud keerulised ajad ning ühiskonnas toimuv võiks eeldada suuremat rahuolematust, siis tulemused seda ei näita,» tõdes Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hansen. «Kuid 10 protsenti, kelle arvates Eestis inimõigusi ei järgita, puudutab 40-49-aastaseid vastanuid ning sarnaselt eelmiste küsitlustega leiavad Eestis elavad Venemaa kodanikud 27 protsendi ulatuses, et nende inimõigusi ei järgita.»
Rahuolematud on ka alg- ja põhiharidusega inimesed, lihttöötajad ja need, kes töötavad põllumajanduses, samuti enim need, kes elavad Ida-Virumaal 16 protsendiga ja Viljandimaal 18 protsendiga.
Taas küsiti vastajatelt ka, kas nad on enda hinnangul ise rikkunud kellegi inimõigusi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt seitse protsenti kõikidest vastanutest, 90 protsenti olid aga kindlad, et nad seda teinud ei ole. Septembris moodustasid nendest, kes on enda hinnangul inimõiguseid rikkunud, suurima vanuselise grupi 20-29-aastased 19 protsendiga. Nüüd olid 20-29-aastased nihkunud 13 protsendiga teisele kohale 15-19-aastaste järel. Enda hinnangul on teiste inimõigusi rikkunud 16 protsenti kõigist 15-19-aastastest.
Huvitav tendents hakkab taas silma Venemaa kodanike seas, kellest 12 protsenti arvab, et nad on rikkunud kellegi inimõigusi. Proportsionaalselt on tulemus kõikides vastanute rühmades liikunud aastate lõikes positiivses suunas. Inimeste hinnangut inimõiguste järgimisele mõjutab oluliselt nende suhtluskeel, sellele korreleeruv rahvus, haridustase ja sissetulek, sotsiaalne positsioon ning mõningal määral ka elukoht ja sissetulek.
83 protsenti kõikidest vastanutest leidis, et eriolukorra piirangud ei ole rikkunud kellegi inimõigusi. 14 protsenti arvasid, et eriolukord on rikkunud nende inimõigusi. 16 protsenti meestest leidsid, et nende inimõigusi on eriolukorra ajal rikutud, naisi arvas nii 12 protsenti. Võrreldes septembri tulemustega on nii meeste kui naiste seas rahuolematuse protsent tõusnud, kuid seda paari protsendipunkti võrra.
Küsimusele, kas Eesti põhiseadus kaitseb teie õigusi ja väärtusi, oli kõigi jaatavalt vastanute protsent 83. 86 protsenti Eesti kodanikest usuvad, et põhiseadus kaitseb neid. Usaldusprotsent on tõusnud ka Venemaa kodanike ja määratlemata kodanike seas: «jah» vastas vastavalt 59 protsenti. Kõikidele vastajatele on oluline, et Eesti põhiseaduses on lisaks õigustele välja toodud ka kohustused. Põhiseaduse järgimist pidas tähtsaks 96 protsenti, maksude maksmist 94 protsenti ja valmisolekut kaitsta riigi iseseisvust 87 protsenti vastajatest. Kevade ja suvega võrreldes muutusi ei ole.
Privaatsust ja oma õiguste rikkumist sotsiaalmeedias ja internetikeskkonnas on kõikidest vastanutest tunnetanud 10 protsenti. 85 protsenti pole enda meelest millegi sellisega kokku puutunud.
Küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on oma tegemistes järginud ja kaitsnud inimõigusi, vastati järgmiselt: eestikeelne meedia on vastajate hinnangul seda teinud 57 protsendi ulatuses ja «ei ole seda järginud» 24 protsendi ulatuses ning küsimusele ei osanud vastata 29 protsenti. Eesti venekeelse meedia osas oli protsent vastavalt 33, 15 ja 52 protsenti. Võrreldes varasemate tulemustega siin muutusi ei olnud.
Vastanutest 67 protsenti leidis, et enim on oma töös inimõigusi järginud Eesti Rahvusringhääling, vastupidist arvas 14 protsenti ning «ei oska öelda» vastas 19 protsenti. Eesti erameedia puhul olid tulemused paari protsendipunkti võrra tõusnud ehk 47 protsenti võrreldes kevadega 44 protsendiga, vastupidist leidis 19 protsenti ning oma arvamust ei osanud öelda 33 protsenti. Eesti trükiajakirjanduse puhul vastas samale küsimusele jaatavalt 53 protsenti , «ei» vastas 20 protsenti ja «ei oska öelda» 27 protsenti vastanutest. Eestlaste hulgas on toetusprotsent Eesti ajakirjandusele vastavalt 68 protsenti, muust rahvusest vastajate puhul 35 protsenti.
Viimase kolme aasta jooksul on vastajate hinnangul oma töös enim järginud ja kaitsnud inimõigusi politsei- ja piirivalveamet 74 protsendiga, tervishoiusüsteem 76 protsendiga ning maksu- ja tolliamet 65 protsendiga. Võrreldes kevadega on mõnevõrra langenud arvamus kohalike omavalitsuste ja valitsuse suhtes, mille näitajad olid vastavalt 64 ja 58 protsenti. Samaks on jäänud usaldus kaitseväe, õigussüsteemi, riiklikul kapitalil ja erakapitali põhinevate ettevõtete vastu, mille näitajad on vastavalt 61, 59, 48 ja 42 protsenti.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)