Teadusnõukoda soovitas eile valitsusel sulgeda Ida-Virumaa, kuid ülejäänud Eesti puhul täiendavaid meetmeid mitte rakendada. Nakatumine on Eesti igas paigas üsna isesugune: Ida-Virumaa nakkuskordaja on 1000, Harjumaal 450 ja Tartumaal 350, mujal madalam. Seetõttu on Ida-Virumaal hädavajalik saata põhikool kaugõppele, inimesed kaugtööle ja piirata läbikäimist sõprade ja sugulastega.
Tänases lehes on intervjuu Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti ja valitsust nõustava teadusnõukoja liikme Peep Talvinguga. Tema sõnul peaks meetmed ka mujal Eestis muutuma rangemaks, sest nakatumine pole alla läinud, vaid püsib endiselt kõrge. Nii jätkates võib aastavahetuseks haiglas olla kuni 700 koroonapatsienti, mis seaks tervishoiusüsteemi suure pinge alla, osalt ka seetõttu, et koroonahaigete raviks on nakkusohu tõttu vaja tavapärasest rohkem personali.
Eilses Postimehes oli põhjalik ülevaade ajakirjas Nature ilmunud artiklist, mis analüüsis eri meetmete mõju viiruse leviku piiramisel. Absoluutselt kõige tõhusamaks on osutunud väikeste sõprus- või perekondlike kogunemiste keelamine, mis suutis nakatumiskordajat vähendada 83 protsendil juhtudest.
Läbimurre maskikandmisel näitas, et ilma kõrgemalt tuleva käsuta ühiskond käitumist ei muuda. See võiks aidata valitsusel ületada oma kõhklused lisameetmete suhtes.
Pere- ja sõpruskondlikel kogunemistel viibivad inimesed enamasti tükk aega koos kas kodus või mujal kitsastes oludes, kus kehva ventilatsiooni tõttu jõuab pika kontakti jooksul üks viiruskandja nakatada kõiki kohalviibijaid. Lühiajaline kokkupuude viiruskandjaga ostukeskuse õhurikkas ruumis on seevastu palju vähem ohtlik. See on ka põhjus, miks just väikeste kogunemiste keelamine, mitte aga kogu elu lukku keeramine on andnud viiruse ohjeldamisel iseäranis suure kasuteguri.