Leierkastimehe ahvike kalpsab Hollywoodis

Gary Oldman (nimiosas) ja Amanda Seyfried filmis «Mank». Viimane kehastab omaaegset kuulsat näitlejannat ja Hearsti protežeed Marion Daviest. Foto: Filmikaader

Kui David Fincher teeb uue filmi, tasub sellele tähelepanu pöörata, isegi siis, kui uus teos paistab valdavalt omaenese naba, st filmitegemist imetlevat. Film «Mank» räägib maailma filmiklassikasse naelutatud Orson Wellesi «Kodanik Kane’i» (1941) sünniloost ja seda saab vaadata Netflixis.

Seda peaksid vaatama ka need, kes 80-aastastest mustvalgetest filmidest suurt ei hooli. Tegemist on väga tänapäevase looga sellest, kuidas meedia ja need, kes seda juhivad, avaliku arvamusega manipuleerida suudavad. Nagu näha «Mankist» ja «Kodanik Kane’ist», töötas see suurepäraselt juba ammu enne sotsiaalmeedia võidukäiku ja esimest hüüatust «Feik njuuz!». Imekspandav, et see film ei linastunud enne USA presidendi valmimisi. Aga võib-olla oli see just Netflixi vastutustundlik otsus?

Gary Oldman kehastab filmis stsenarist Herman Mankiewiczit. Orson Welles on just saanud stuudiolt RKO Radio Pictures imelise pakkumise: tule ja tee üks film, mis ka film on, ja me anname sulle täiesti vabad käed. Stsenaariumi tellib ta eelnimetatud Mankiewiczilt (keda kõik lihtsalt Mankiks kustuvad). Seljavigastusega küüniline geenius, kes lisaks veel vahva viinanina, sõidutatakse kõrbevillasse, varustatakse sekretäri ja hooldusõega ning antakse 60 päeva aega surematu stsenaarium kirja panna.