Uus-Meremaa rahuaja veriseim tapatöö sundis küsima, kas seda oleks saanud ära hoida. 20 kuu pikkuse töö tulemusena valminud raporti väitel ei olnud valitsusametitel selleks mingit võimalust peale puhta juhuse. Kannataja pool näeb aga asja teises valguses.
Peaminister Jacinda Arderni korraldusel algatatud kuningliku komisjoni juurdlus järeldas, et võimude ainus otsene teave rünnakuplaani kohta oli kaheksa minutit enne tapatööd parlamendile ja meediale saadetud e-kiri.
Samas toodi esile mõningaid kitsaskoti. Näiteks leiti massitulistamist analüüsivas raportis, et Uus-Meremaa julgeolekuteenistused keskendusid enne kahes Christchurchi mošees toimunud veretööd pea ainult islamiterrorismiga seotud ohtudele ja jätsid võimaliku paremäärmusliku terrori tähelepanuta.
Samuti toodi raportis esile Uus-Meremaa lõdvad relvaseadused, millele on tähelepanu juhitud juba 1990. aastatest alates. Vaatamata paremäärmuslikele internetipostitustele rünnaku eel ei olnud Tarrantil raskusi relvade soetamisega. Uus-Meremaa hakkas relvaseadust üle vaatama alles tulistamise järel.