/nginx/o/2023/03/20/15209349t1h636d.jpg)
/nginx/o/2020/12/09/13520669t1hdd35.jpg)
Puhas joogivesi ja toimiv reoveepuhastussüsteem on tänapäeval enesestmõistetavad, kuid tegelikkuses elab Eestis tuhandeid inimesi, kellel puudub ligipääs ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenusele.
Sisuturundus
Tuhanded inimesed saavad ligipääsu puhtale veele
Praegu saab enam kui 85 protsenti Eesti elanikest puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju ja pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Nende näitajatega on Eesti Euroopas tubli keskmine. Ligikaudu 200 000 inimesel aga puudub ühendus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (ÜVK).
Tänavu tehti viimased veemajandustaristu projektide rahastusotsused Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2014-2020 eelarveperioodi vahenditest. Meetme ”Veemajandustaristu arendamine” eelarve oli 129 784 854 eurot ja millega toetati kokku 30 ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekti ja kuhu lisandus ka toetust saanud ettevõtete omafinantseering 27,01 mln euro ulatuses.
Oluline on märkida, et 30st veemajandustaristu projektist 19 on veel töös, viimased projektid lõppevad 2022. aastal. Nende projektide toel saab ligi 10 000 inimest ligipääsu ühisveevärgile ning 23 000 inimest tõhusama reoveepuhastuse teenuse.
/nginx/o/2020/12/09/13520740t1h9531.jpg)
129,78 miljonist eurost eraldati 17 miljonit eurot eraisikute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toetamiseks. Eesmärk on toetada neid tiheasustusalade majapidamisi, kellele on kohaliku vee-ettevõtte poolt ehitatud ÜVK liitumispunkt, kuid kes ei ole erinevatel põhjustel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitunud.
Tänaseks on üle 4000 majapidamise saanud toetust kinnistusisese torustiku väljaehitamiseks, mis on loonud neile võimaluse ÜVK-ga liitumiseks, kuid see kasvab veel, kuna eraisikute taotlusvoor on kuni eelarve täitumiseni avatud.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse veemajanduse valdkonna juht Tõnn Tuvikene ütles, et suurematest projektidest võib esile tuua AS Lahevesi poolt Türisalu ja Laulasmaa reoveekogumisaladel rajatavaid ÜVK taristuprojekte. Kahe projekti maksumus on kokku ca 24,2 miljonit eurot ja ÜVK teenusele saab ligipääsu üle 6000 inimese.
Türisalu projektiga valmib 997 vee- ja samapalju kanalisatsiooni liitumispunkti ja rajatakse 26,2 km vee- ja 28,5 km kanalisatsioonitorustikku. Laulasmaa projektiga valmib 1446 uut vee- ja samapalju kanalisatsiooni liitumispunkti ja rajatakse kokku 4,2 km vee- ja 5,7 km kanalisatsioonitorustikku.
Projektid teeb põnevaks torustiku paigaldamise meetod. Kui tavapäraselt paigaldatakse torustik paesesse pinnasesse piikamise teel, siis AS Lahevesi teeb koostööd partneritega, kes õhivad paest pinnast. Meetod on ennast igati õigustanud, sest mürahäiringud on väiksemad ja tulemus kvaliteetsem, kui tavapärase paepinnase mehaanilisel purustamisel.
Kuid ÜVK projekte pole läbiviidud mitte ainult Harjumaal. Näiteks 4,6 miljonit eurot läks maksma Põlva linna reoveepuhasti rekonstrueerimine ja 18,8 miljoni euro eest rajatakse ühisveevärk Võrumaal Navi küla Ehitaja teel ja Võrumõisa külas. Selle projektiga saab ligipääsu ÜVK teenustele ligi tuhat Võrumaa elanikku.
/nginx/o/2020/12/09/13520671t1had50.jpg)
