Riigikogu võttis vastu pensionitõusu seaduse

Pensionär. Foto on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Riigikogu võttis täna vastu seaduse, millega suurendatakse riikliku esimese pensionisamba baasosa täiendavalt 16 euro võrra. Muudatus hakkab kehtima alates 1. aprillist 2021.

Lisaks kavatsetakse seadusemuudatusega suurendada laste kasvatamise eest antava pensionilisa ning rahvapensioni määra.

1. aprillil 2021 suurendatakse riikliku esimese pensionisamba baasosa täiendavalt 16 euro võrra, samuti suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni, mis peaks lisama pensionile 3,55 eurot ühe lapse kohta ühele vanemale.

Seletuskirjast selgub, et pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 320 000 inimest.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni (pensionilisa laste eest) ligikaudu 203 300 pensionäri 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last.

Eelnõuga suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra ning see puudutab mõnevõrra enam kui 3000 inimest. «Rahvapension on mõeldud inimestele, kellel ei ole täidetud vanaduspensioni saamiseks ettenähtud staažinõue ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt viis aastat Eestis. Nende eakate pension on aastaid paigal seisnud ning rahvapensioni 30-eurone tõus kindlustab, et ka 15-aastase staažiga pensionär saaks elatusmiinimumist kõrgemat sissetulekut,» selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt ütles täna riigikogus, et järgmise aasta aprillis toimuv erakorraline pensionitõus on poolik lahendus, sest valitsusliit keeldus keskmist pensioni maksuvabaks muutmast. Samuti ei parane uuel aastal mingilgi moel omastehooldajate olukord.

«Pensionitõus on oodatud ja väga vajalik asi – kui 2020. aastal on keskmine vanaduspension 528 eurot, siis järgmisel aastal kerkib see 544 euroni. Valitsus kahjuks ei teinud seda, mida eakad ootasid ja väärivad. Iga eakas inimene, kelle pension on suurem kui 500 eurot, maksab täna ja jääb ka uuel aastal 500 eurot ületava osa pealt maksma tulumaksu. Tulumaksuvaba ei ole ka laste eest makstav lisa,» selgitas Kütt.

Kütt juhtis tähelepanu ka sotsiaaldemokraatide algatusele, mis kergendaks nii omastehooldajate kui hooldatavate elu, kuid pole riigikogus valitsusliidu toetust leidnud. «Kas me ei peaks täna küsima, kas suunata kaks miljonit eurot referendumi asemel näiteks riigi osaluse tõusu hooldusteenuse kuludes,» sõnas Kütt.