Teadlased ja arstid näevad viirusetõrje lootuskiirt varajases koolivaheajas

Ida-Viru keskhaigla kevadise viiruslaine ajal. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

• Viroloogiaprofessor Andres Merits: gümnaasiumid ja põhikoolid distantsõppele!
• Ka kõige karmimad piirangud ei hoia ära haigalravi vajajate jõudmist 400ni
• Ida-Virumaa arstid ja õed teevad veelgi rohkem ületunde kui tavaliselt

Ühiskonna viimse võimaluseni lahti hoidmine ja piirangute väga ettevaatlik kehtestamine ei ole avaldanud koroonaviiruse levikule peaaegu mitte mingisugust mõju. Teadlaste ja arstide seisukohtadest tõuseb esile hoiatus: kui nakkuse leviku piiramiseks kiiresti mõjusamaid meetmeid ei rakendata, siis ei saabu kulminatsioon aastavahetuseks, vaid olukord läheb veelgi hullemaks.

Paljunemistegur R, mis poolteist nädalat tagasi oli värske akadeemiku, professor Krista Fischeri sõnul umbes 1,1, on tõusnud uuesti 1,2 peale, mis tähendab, et viirus levib Eestis tõusvas tempos. Eile oli haiglates Covid-19-patsiente 262, viimastel päevadel kasvab haiglapatsientide arv umbes kümmekonna võrra päevas.

Viiruse laialdane ja hoogustuv levik on kõige kriitilisem Eesti meditsiinisüsteemi vastupidavuse seisukohalt. Tartu Ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht, Lõuna meditsiinistaabi asejuht professor Joel Starkopf on konkreetne: «Tartu Ülikooli kliinikumi seisukohast on oluline, et Eesti elanikkond mõistaks viimase nädala rekord­arve – seda nii koroonaviirusega nakatunute kui haiglaravi vajajate osas.»

Starkopfi sõnul on võimatu üle hinnata hajutatust nii noorte kui ka eakamate seas, kontaktide vähendamist, maski kandmist ja ka kätehügieeni. «Äärmiselt oluline on, et vähimategi haigussümptomite korral jäädaks koju, ei mindaks kooli või tööle.»

Viiruse levikuga tekkinud probleeme kinnitab ka terviseameti peadirektor Üllar Lanno, kelle sõnul on ühte suuremasse nakkuse leviku piirkonda Ida-­Virumaale vaja juurde nii arste kui ka õdesid. «Kurb tõde on see, et arstide ja õdede puhul on Eestis personalipuudus ka tavaolukorras ning oskustega inimesi ei teki üleöö, siinkohal peab riik leidlikult ressurssi leidma,» rääkis Lanno.

Lanno sõnastab eesmärgina viiruse leviku kasvu peatamise ja nakatanute arvu viimise langus­trendi, kuid konkreetseid samme ei nimeta. Samas pööravad nii Starkopf ja Fischer kui ka Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler ning viroloog Andres Merits pilgu noorte ja koolide poole. Tartumaal näiteks on viirus sees enam kui pooltes koolides ning nakatumine vanusegrupis 5–19 aastat toimub tõusvas tempos.

«Tõsiselt ja kiiresti võiks kaaluda võimalust talvise koolivaheaja ettepoole toomiseks ja pikendamiseks, kevadel vastavalt õppeaja pikendamist. Me näeme selget nakatumismustrit: haigus levib õpilaste seas koolides ja huviringides, edasi jõuab kodudesse lapsevanematele, kellelt omakorda töökollektiividesse ja eakatele vanavanematele. Lõpuks on tegu kontrollimatu levikuga,» rääkis Joel Starkopf. Ta möönis, et ka noorte hariduse omandamine ja koolis edasijõudmine on tähtis, kuid alternatiivid võivad olla kehvemad.

 

Mida tulevik tuua võib?

Haiglasse satuvad paljud nakatunud 7–14 päeva pärast esimeste sümptomite teket.

Haiglapatsientide arv jätkab kasvamist 1–2 nädalat pärast seda, kui nakatunute arv on vähenema hakanud.

Ka kõige tõhusamad meetmed ei hoia praegu ära seda, et haiglapatsientide arv kasvab vähemalt 400ni, mis tähendab, et paljud plaanilised operatsioonid jm raviprotseduurid tuleb kaugemasse tulevikku edasi lükata.

Suremuse kasv kestab ka teiste riikide andmeid vaadates veel 2–4 nädalat pärast nakatunute arvu vähenema hakkamist, seega võime praegu reageerides kurva rekordi (suurim päevane koroonasurmade arv) saavutada jõulude ja aastavahetuse paiku.

Väidetavalt oli suurem kaugõppele suunamine teadusnõukojas ja valitsuses arutusel juba eelmisel nädalal, kuid piirav otsus jäi tegemata. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule teadusnõukoja liige ei ole, kuid kinnitab, et õpilasi puudutavad meetmed olid teemaks. «Meetmete paketis on mitmeid meetmeid – ka selliseid, mis puudutavad õpilasi. Need õpilastele rakendatavad meetmed võivad olla sellised, et paljud ei nõustu sellega.»

Sule rõhutab, et abinõud peaksid olema suunatud mitmele tasemele. «Mida vanem on inimene, seda suurem on tõenäosus, et ta haigestub raskelt.»

Koolide kaugõppele kirjutab meediku seisukohalt kahe käega alla ka Bakler. Ida-Virumaal on koroonaviiruse levik praegu Eestis kõige kiirem arvestades elanike arvu. Bakleri kinnitusel on neil meditsiinitöötajatest puudus ka siis, kui kriisi ei ole, aga praegu peavad arstid ja õed tavapärasest veelgi enam ületunde tegema. Iga piirang, mis aitab inimestevahelisi kontakte piirata, on tema hinnangul hea.

«Koolid on praeguses olukorras olnud pea igal pool üks suurema leviku põhjuseid. Teisest küljest mõistan ka lapsevanemaid ja õpetajaid, neil on erinev arvamus. Aga me täpselt ei tea, kas ja kui palju on realistlik ka kasutada koolides meetmeid, mis vähendaksid levikut: maskides õpetajad ja õpilased, viia osa kooliajast kaugõppele,» rääkis Bakler.

Haridus- ja teadusministeerium kinnitas, et tulenevalt kevadisest kogemusest on valmisolek ka lühikese etteteatamistähtajaga kaugõppele minekuks olemas. Ministeerium teatas, et kõik haridusasutused on teadlikud, et sel kooliaastal tuleb olla valmis vajadusel õppetööd distantsilt korraldama.

Kevadise kriisi tipphetkel viidi kaitseväe välihaigla Saaremaale appi. Kas kaitsevägi plaanib Ida-Viru olukorda nii koroonaviiruse leviku kui ka haiglate hõivatuse seisukohast hinnates kutsuda arste reservist teenistusse, et neid tulipunktidesse suunata? Kaitseväe pressinõunik, leitnant Taavi Laasik ütles, et praegu seda tehtud ei ole ja ilmselt pole ka plaanis. «Nendele haiglatele, mis kõige rohkem hädas on, korraldab lisaressurssi terviseamet,» täpsustas Laasik.

 

Krista Fischer: «Liiga palju auru kulub ebaolulistele teemadele!»

Krista Fischer Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli statistikaprofessor ja valitsust koroona asjus nõustava teadusnõukoja liige, akadeemik Krista Fischer ei näe veel lootust, et nakatumiskõver langusse pöörduks: «Andmed näitavad, et 24. novembril vastu võetud piirangud ja edastatavad sõnumid veidi aeglustasid nakatumiste kasvu, kuid ei pööranud seda langusele. Kasv on jätkunud ja paistab isegi kiirenevat jälle.»

Tema sõnul tekitab muret, et suureneb vanemate inimeste nakatumine, mis kasvatab automaatselt ka vajadust haiglaravi järele. Fischer osutab, et haiglad töötavad meil juba praegu võimekuse piiri lähedal ning samuti kasvab paratamatult ka suremus.

Fischer pidas ülioluliseks Nature Human Behaviori avaldatud analüüsi selle kohta, millised mittefarmakoloogilised lahendused vähendavad viirusnakkuse levikut. «Sealse analüüsi kohaselt on üheks efektiivsemaks ja tõendatumaks meetmeks väikeste kogunemiste piiramine. Erinevad riigid on kasutanud siin erinevaid lahendusi, Ühendkuningriigis ja Iirimaal ei lubata näiteks kokkusaamisi enam kui kuue eri peredesse kuuluva inimese vahel,» ütles Fischer.

Ta ei hinnanud, millised oleksid need reeglid Eesti oludes. «Kasvõi 2+2-reegli rangem nõudmine ja sellise huvi- ja sporditegevuse ajutine peatamine, mis eeldab suurema rühma inimeste samas ruumis viibimist, võiksid kõne alla tulla.»

Fischer mainis, et samas artiklis nähakse tõhususelt teise lahendusena haridusasutuste sulgemist, ja kommenteeris: «Selles osas on palju diskussiooni ja tõsiseid vastuargumente, aga praegusel hetkel saaksime ära kasutada olukorda, et 1–2-nädalane distantsõpe koolides või ka jõuluvaheaja varasem algus on ilmselt märksa lihtsam üle elada, kui seda oli kevadine enam kui kaks kuud kestnud koolide kinniolek.»

Ta märkis ka, et tema meelest ei peaks see piirang tingimata puudutama algkoole ega lasteaedu: «Loomulikult ei ole minu kui matemaatiku pädevuses see otsus, kas ja millised peaksid täpselt need piirangud olema ja milline on iga piirangu hind, samas on nakatunute arvu pideva ja pidurdamata kasvu hind ikka väga kõrge mõõdetuna nii eludes kui rahas.»

 

Andres Merits: gümnaasiumid ja põhikoolid distantsõppele!

Andres Merits Foto: Margus Ansu

Koroonaviirusega seoses tuleb olla pideva õppimise seisus, ütles Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor ja teadusnõukoja liige Andres Merits. «Kevadel, kui viiruse presümptomaatiline levik ja levik aerosoolidega polnud tõestatud, olin mina näiteks skeptiline maskide osas, suve jooksul kogunenud andmed muutsid minu seisukohta 180 kraadi,» tõdes ta.

Merits ütles, et praegu on sama lugu ilmselt koolidega, ning märkis, et ajakirjas Nature 16. novembril avaldatud ülevaateartikkel valitsuste tegevustest, mis langetavad viiruse paljunemistegurit, on õnneks teada.

Praegust olukorda kommenteeris ta aga nii: «Mina isiklikult ei usu, et praegused meetmed on nakatumistrendi muutmiseks piisavad, ja arvan, et viirus sunnib karmimad piirangud peale väga varsti.»

Küsimusele, kas valitsust koroona asjus nõustav teadusnõukogu on otsustes üksmeelne, vastas Merits, et eri arvamustele viitavad pealkirjad on pigem ajakirjanduslik looming, kuid lisas:

«Kuigi fakte mõistetakse samamoodi, järeldusi nendest tehakse ikkagi oma kogemustest lähtudes. Kõikides asjades, mis puudutavad viiruseid, olen mina arstidest paranoilisem ja kaldun soovitama varasemaid ja radikaalsemaid lähenemisi. Lihtsalt minu kogemused näitavad, et viirustega on nii, et kui miski saab juhtuda, siis see üldreeglina ka juhtub ning et viirust ei õnnestu «osaliselt» tappa – muidugi, päris rangelt võttes pole ta üldse elus.»

«Soovitaksin homsest viia kõik gümnaasiumid ja põhikoolid distantsõppele ja sellelt naastes kehtestada range maskikohutus alates põhikoolist,» lisas ta.

Distantsõppesoovituse puhul lähtub Merits sellest, et iga hinna eest kontaktõppega jätkamine kaks nädalat enne koolivaheaega pole praktiline ja suurendab viiruse levitamise riski jõuluajal. Ta märkis, et praegu on töö koolides niikuinii tugevalt häiritud: osa õpilasi on kontakt-, osa kaugõppel.

«Mulle tundub, et selle segaduse lõpetamine ja aja kasutamine paremaks ettevalmistamiseks uueks poolaastaks oleks mõttekas. Kaks nädalat lühem kooliaasta või kaks nädalat distantsõpet ei tohiks oluliselt haridust kahjustada. Praegusel viisil jätkamise hind on tõenäoliselt ebameeldivalt kõrge. See sõna «tõenäoliselt» on kogu selle asja üks võtmesõnu. Ei saa ju konkreetselt öelda, et mingi konkreetse tegevuse või, veel enam, konkreetse asutuse – olgu baari, spaa, restorani, spordiklubi, huviringi, teatri – lahtihoidmine viib ränkade tagajärgedeni.»

Meritsa väitel pole praegu olemas täpseid teadmisi selle kohta, kus ja kui palju viirus levida võib või saab, pigem tuleb soovitada toimivaid ettevaatusabinõusid. Lõpetuseks ütles viroloogiaprofessor: «Eks siin ole asi nagu õlekõrre ja kaameli selgrooga: kurbi tagajärgi ei põhjusta mitte ainult see viimane õlekõrs, vaid kõik need kokku.»

Riikide piirangute tõhusus ühes artiklis koos

Ajakirja Nature Human Resorces 16. novembri numbris avaldasid kaheksa Viini ja Pariisi õpetlast artikli «Ülevaade üle maailma aset leidnud Covid-19 tõrjumiseks tehtud valitsuste meetmete tõhususjärjestusest».

Selles on statistiliste võtetega analüüsitud 226 riigis tehtud ühtekokku 42 151 koroonaviiruse leviku piiramist puudutavat otsust. Võrdlevalt ongi analüüsitud seda, kuidas on need otsused mõjutanud viiruse paljunemistegurit. Analüüsi tulemusena on saadud hinnangud sellele, millistel võtetel on suurem ja millistel tagasihoidlikum mõju viiruse paljunemisteguri vähenemisele.

Suurima mõjuga paljunemistegurile on olnud just perekondlike ja väiksemates seltskondades kogunemiste piiramine, koolide sulgemine ja piiridel kehtestatud piirangud ning isikukaitsevahendite kättesaadavaks tegemine. Alahinnata ei saa kindlasti ka rahvaharidust ja täpse ning asjakohase teabe jagamist.

Postimees toob graafikuna esitatuna ära ka kõnealusest artiklist valitud meetmed. Need on graafikule kantud selle arvulise väärtuse järgi, kui palju üks või teine võte vähendab viiruse paljunemistegurit (R).

Paljunemistegur näitab seda, kui paljudele inimestele üks nakatunu võiks oma nakkust edasi anda. Covid-19 põhjustava viiruse paljunemistegur on erialakirjanduse andmeil R=2–6. Väärtus R=6 oli märgatav neil hetkedel, kui koroonaviirus oli tundmatu ja selle suhtes polnud midagi ette võetud.

Nagu Covid-19, levivad aerosooliga ka leetrid, mille paljunemistegur on R=12–18, ja tuulerõuged, mille paljunemistegur on R=10–12.

Kõrge paljunemisteguriga on ka piisknakkusega leviv mumps (R=10–12) ja lastehalavatus (R=5–7). Erinevate gripitüvede R-väärtused jäävad vahemikku 0,9–2,8.

Valitsust nõustava teadusnõukoja liikmete väitel on kõnealune artikkel teada ka valitsusele ning selle teaduslik sisu on neile lahti seletatud.