Ainulaadsed juhtumid eesti kunsti ajaloos

Lola Liivati töö «Nietzsche Z halküoonilisest elemendist osa saamine», 2018. FOTO: Repro Foto: Repro

Solarise galeriis on abstraktsionismi grand old lady Lola Liivati näitus «Abstraktse maali värvikõne», millest ei saa mööda vaadata. Tartmusis 2018. aastal korraldatud Liivati elutöö näitusel «Vaimu vastupanu» kirjutamise mõtet küll ei tekkinud – ma ei olnud kunagi näinud Liivatilt nii palju madala kunstilise tasemega abstrakte kui Tartu näitusel.

Liivat selgitas tagamaid. 1990. aastate alguses oli Tartu kunstimuuseum saanud palju raha ja Liivati sõnul teinud tema ateljees «tühjendusmüügi», st ostnud ära kõik, mis tal oli seisma jäänud. Aga kõigil loojatel on ebaõnnestumisi ja nende eksponeerimine elutöö näitusel on ainulaadne kuritegu. Kunstnik nendibki pahaselt: «Nad ei pannud üldse välja minu uusi töid.»

Solarise galeriis on näha kõige viimased üheksa, mida ta maalis pärast näitust Tartmusis (lisaks kuus varasemat). Nendest üheksast oleks võinud ehk ühe välja jätta, aga just nii saame olla tunnistajaks, et üle 90 aasta vanune kunstnik on endiselt kõrgvormis. See on harukordne, kui mitte ainulaadne juhtum eesti kunsti ajaloos.