Välismääraja ⟩ Annela Anger-Kraavi: inimese kohta on Eesti süsinikuheide võrreldav USAga

Kuku raadio saade «Välismääraja» lahkas kliima, julgeoleku ja maailmapoliitika kokkupuutepunkte. Eestit mõjutab teema otseselt, sest inimese kohta on siinne süsinikuheide võrreldav Ameerika Ühendriikide tasemega, julgeolekuküsimustes aga oleme mõjutatud Euroopas ja NATOs toimuvast.

Kui vaadata süsinikuheidet riikides inimese kohta, siis esimesel kohal on Qatar, tõi välja Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus. Cambridge'i ülikooli teadlane dr. Annela Anger-Kraavi täiendas, et Eesti on üks suurimaid emiteerijaid maailmas ning umbes samal tasemel Ameerika Ühendriikidega. Kui aga võrrelda USA elustiili, siis me pole sugugi samal tasemel. «See näitab põlevkivitööstuse ja energeetika mõju ning meie hoonete kehva seisukorda,» ütles Anger-Kraavi. 

Kliimateadlane seletas, et kuigi keskmise temperatuuri soojenemise prognooside vahel on vaid mõnekraadine erinevus, tähendab see tegelikult suurt mõju keskkonnale. Kogu maailma kliimasüsteem on väga tasakaalus. Ta võrdles inimkehaga: ühekraadine tõus kehatempoeratuuris ei tähenda head enesetunnet, rääkimata veel mitmest kraadist. 

Kui rääkida maailma keskmisest tõusust, siis arvatakse, et 1,5 kraadi ja 2 kraadi soojenemise vahe on igikeltsa kadumine. 1,5 kraadiga tõuseb merepind ligi pool meetrit, 2 kraadi tähendab märgatavalt suuremat tõusu, võrdles Anger-Kraavi stsenaariumeid. 

Just Bostoni ülikoolis kliimajulgeoleku õppekavas magistritöö lõpetanud poliitik Keit Pentus-Rosimannus kirjeldas, et julgeolek ja kliima on omavahel otseselt seotud teemad. «Kui mõtleme nende konfliktide peale, mis Euroopa Liitu ja NATOt mõjutavad piiri taga, siis suur osa konfliktipiirkondadest saavad olema kõvasti mõjutatud kliimamuutustest. Omakorda kumuleerub kõik ka demograafilise muutusega. Nagu öeldud, Aafrikas noorte arv mitmekordistub selle sajandi keskpaigaks. See on kuni 26-aastased inimesed. Samaaegselt lisandub sinna väga suur ressursside puudus, veepuudus, toidupuudus, väga ekstreemsed ilmaolud,» loetles Pentus-Rosimannus faktoreid, mis hakkavad julgeolekut mõjutama. 

Ta tõi välja, et üheks konkreetseks väljundiks on massiimmigratsioon. Maailmapank prognoosib, et kliimamuutuste tõttu peab oma senisest elukohast lahkuma 140 miljonit inimest. «Seda on eksitavalt esitatud nii, nagu see 140 miljonit plaaniks tulla Euroopasse, mis on jama. Seda ei väida ka Maailmapanga analüüs. Eelkõige hakatakse liikuma regioonisiseselt,» täpsustas Riigikogu liige. Siiski on 140 miljoni kliimapõgeniku puhul tegu sellise hulgaga, et ka siis, kui nad liiguvad kliimatundlikes piirkondades, omab see järelmeid Euroopa poliitikas. 

Samuti tuleb kliimamõjusid arvesse võtta julgeolekuinvesteeringute tegemisel, sest näiteks NATO investeerimistsükkel on võrdlemisi pikk: 10-15 aastat. Tuleb arvesse võtta nii seda, kuidas kliima hakkab mõjutama maailma olusid kui ka seda, milliseid muutusi on oodata kohas, kuhu üksusi paigutatakse või investeeringuid tehakse. «Ükski NATO üksus ei saa endale lubada, et ühel hetkel tuleb üleujutus, torm või midagi kolmandat, mis investeeringut kahjustama hakkab,» ütles Pentus-Rosimannus. 

Saatejuht Hannes Hanso lisas, et paljudes Aafrika riikides kasvab elanikkond üle kolme protsendi aastas, põhjavee tase langeb ning kõrbestumine levib. «Pole mõeldav, et see oleks probleem, mis iseenesest ära kaob,» märkis Hanso.