/nginx/o/2020/12/06/13516004t1h244d.jpg)
Neljapäeva õhtul jagati valitsuses tulevast euroraha, mis ajas püha viha täis mitu huvigruppi, kelle arvates tegid poliitikud kabinetivaikuses otsused nii, nagu oleksid nad jaganud isiklikku raha.
Kuigi Euroopa Liidus ei ole veel Poola ja Ungari vastuseisu tõttu ühenduse pikaajalisele eelarvele ja päästepaketile allkirju saadud ja alanud nädalal seisab Brüsselis ees järjekordne eelarvekohtumine, tehti Eesti valitsuses – huvigruppide hinnangul salaja – jaotusotsuseid.
Euroopa Liidu 2021.–2027. aasta eelarvest ja taaskäivitamisfondist tuleb Eestile peaaegu 7,3 miljardit eurot. Kui osaliselt on veel segane, kuhu raha eraldatakse, siis taaskäivitamisfondist toetust saavad projektid on üsna selgelt välja toodud. Just selle raha jagamine on vihastanud nii ettevõtjaid kui ka erialaühendusi. Pahameelt on tekitanud ka Euroopa rohelist kokkulepet ellu viia aitava õiglase ülemineku fondi raha jaotamine. Vaatame, kellel on järgmistel aastatel võimalik sealt euroraha noolida.
Kui koroonakriis algas, tegi Euroopa Liit üsna kiiresti otsuse, et luuakse nn taaskäivitamisfond, millest saavad riigid raha koroonakriisi mõjude leevendamiseks ning – nagu ütleb fondi nimetus –, majanduse taaskäivitamiseks.
Kohalikud ettevõtjad leiavad, et neid pole raha jaotamisel üldse kuulda võetud ning tehtud otsused on poliitilise maiguga. Mitu rahastatavat projekti on tõenäoliselt tuttavad uue aasta riigieelarvest, kus jäeti mulje, et neid rahastatakse Eesti rahva rahaga. Mis saaks olla paremat kui Euroopa kulul Eesti projekte ellu viia? Selgub, et nii mõndagi.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas avaldas nördimust selle üle, kuidas Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu miljard ja enam eurot justkui salaja ja suletud uste taga ära jagati.
«Mitu kuud oli teada, et see abi Euroopast tuleb ja selle kasutamiseks on üsna vähe reegleid ning raha tuleks kiiresti kriisi leevendamiseks kasutusse võtta. Me oleme valitsusega rääkinud, saatnud küsimusi ja ettepanekuid, aga midagi detailset ei vastatud, nagu oma isiklikku raha jagaks. Otsused tehti hästi kitsas ringis: erakondade juhid ja ministrid, isegi tippametnikud ei julgenud või osanud rääkida,» ei hoidnud Aas tagasi.
Rahandusministeeriumist põhjendati kiirustamist sellega, et taheti kohe uuel aastal hakata raha kulutama ning selleks oli vaja Euroopa Liidule heakskiidu saamiseks projektid ette näidata. Sisuliselt öeldi ministeeriumidele: võtke sahtlist oma parimad projektid ja lööge letti.
Kui neljapäeva õhtul valitsus üldise nimekirja avaldas, selgus, et raha on ette nähtud näiteks loodavale rahapesu andmebüroole, Tallinna Vanasadama trammile ning kohalikele omavalitsustele kergliiklusteede rajamiseks. Tervishoiule on plaanis eraldada fondist peaaegu pool, 409 miljonit eurot. Lõviosa sellest läheb Tallinna haigla ehituseks ja politsei- ja piirivalveametile kopterite ostuks.
Otsused tehti hästi kitsas ringis: erakondade juhid ja ministrid, isegi tippametnikud ei julgenud või osanud rääkida.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas
Aasale oli üllatus, et osa projekte, mida taaskäivitamisrahastu raames alles hakatakse Euroopa Komisjoniga kooskõlastama, tutvustati 2021. aasta riigieelarve osana. «Näiteks Tallinna haigla, mille puhul on üldse küsitav, kas Euroopa Liit lubab seda taaskäivitamisrahastust teha. Siin võib veel tulla ebameeldivaid takistusi,» lisas Aas.
«Me ei ütlegi ettevõtjatega, et see, mida valitsus otsustas, on tingimata vale, aga protsess ise tekitab umbusaldust – kui tehakse õigeid asju, siis milleks varjata? Äkki on põhjust valitsust kiita, aga adekvaatset infot pole?» jätkas Aas.
«Praegune valitsuse rahajagamine on arusaamatu. Seost sihtotstarbega (iga fond on tavaliselt seotud kindlate eesmärkidega – L. L.) on peaaegu võimatu leida,» põrutas ka Eesti Elektritööstuse Liidu juht Tõnis Vare.
Teda ajas vihale, et kogu miljardist jäeti ettevõtlusele ainult 40 miljonit eurot. Kui rahandusministeerium viitas, et projektid on valitud vastavalt ammu valminud strateegiale «Eesti 2035», siis Vare leidis, et see on üle hulga aja üks üldsõnalisemaid dokumente, mille alt võib rahastada ükskõik mida.
Harilikult antakse sellest fondist raha fossiilsetest kütustest elektrit tootvatele piirkondadele, et nad selle äri kinni paneksid ja midagi muud ja rohelisemat teeksid. Ka siin on kired lõkkele löönud. Ida-Viru Omavalitsuste Liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula ütles, et teda nörritas rahajagamise puhul eelkõige kaks asja.
«Eestis toodab põlevkivist elektrit Ida-Virumaa. Nüüd laiendati toetust ka Lääne-Virumaale ja Jõgevamaale,» ütles Murula. Põhjus on osaliselt see, et enne haldusreformi kuulusid kaks praegu Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal asuvat valda Ida-Virumaa alla.
«Ühinemislepingu kinnitas valitsus. Ma saan aru, et raha on vähe ja toetust vajatakse rohkem. Aga ei saa selliseid asju teha, kui tahame Ida-Virumaa majanduslikult ümber korraldada nii, et majanduslikuks selgrooks poleks põlevkivi tootmine,» ütles Murula.
Teine probleem on tema sõnul see, et riigiaparaat ei võtnud neid kuulda. Kuigi varem toimusid ühisseminarid ja omavalitsused tahtsid, et 90 protsenti rahast läheks kohalikku ettevõtlusesse ja ülejäänud põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks, siis tegelikkuses läks teisiti. «Ettevõtlusse läks 2/3, kus on ka poolpehmeid tegevusi, ja 1/3 elukeskkonda, aga see on niimoodi sõnastatud, et selle rahaga võib teha peaaegu ükskõik mida,» rääkis Murula ja küsis: «Milleks kaasamist näidelda?»
Viru-Nigula vallavanem ja ettevõtja Einar Vallbaum rõõmustas, et Lääne-Virumaa ka toetusesaajate sekka arvati. «Me küsisime, mõtlesime, et vaatame, mis sellest tuleb. Kunda tsemenditehas läks ju sellepärast kinni, et kütmisel kasutati põlevkivi. Aseris on tellisetehas ja sadamaala arendamise programm,» tõi Vallbaum välja.
Vabariigi Valitsus arutas riigieelarveprotsessis peale riigieelarveliste vahendite ka ELi fondide kasutusvõimalusi kriisiga toimetulekuks ja selle mõjude leevendamiseks, tähtsate reformide ja investeeringute kiirendamiseks, majanduse elavdamiseks ning Eesti inimeste heaolu parandamiseks. Tulenevalt fondide kasutusulatusest ja ajalisest raamist otsiti parimat lahendust, mis fond on ühe või teise investeeringu või meetme rahastamiseks kõige sobilikum. Prioriteetide seadmisel lähtuti valdkondlike arengukavade kõrval äsja valminud strateegiast «Eesti 2035», mille koostamine toimus tihedas koostöös kõigi katusorganisatsioonide ja sotsiaalpartneritega ning mille eest tunnustas külaliikumine Kodukant ja Vabaühenduste Liit riigikantseleid ning rahandusministeeriumi 2020. aastal avaliku võimu esindaja tiitliga. Samuti olid nii Taaskäivitamisfondi (RRF) kui teiste fondide planeerimise aluseks peale ametkondlike ja sotsiaalpartnerite ettepanekute ka majanduse elavdamise eksperdikogu ettepanekud. Arvestades Euroopa Liidu poolt seoses Covid-19 kriisiga lisatud uute fondide planeerimise ülilühikest ajakava ning soovi, et vahendid jõuaksid võimalikult kiiresti Eesti majandusse ja Eesti inimesteni, kasutati uute ELi fondide puhul prioriteetide seadmisel erinevatelt pooltelt, sh katuspartneritelt enne kogutud sisendit. Partneritele ei peaks olema tähtis, milline on ühe või teise meetme rahastamisallikas, tähtis on see, et meetme või investeeringuga adresseeritaks neid valdkondi, mis kõige enam seda rahastust vajavad. Julgeme kinnitada, et kõikide Euroopa Liidu fondide üleselt ja koosmõjus seda eesmärki täidame.
ReactEU: 177 miljonit eurot
Fondist liigub kõige suurem osa koroonameetmetega võitlemiseks ja haiglavõrgu toetuseks, kuid tervelt 38 miljoniga toetatakse turismi ja ettevõtete tootearendust. Puudust kannatavate inimeste toiduabiks on määratud 4,5 miljonit eurot.
Moderniseerimisfond: u 300 miljonit eurot
Raha läheb avaliku sektori energiatõhususse ja vähese heitega ühistranspordi arendamisse.
CO2 kvoodikauplemistulu: kuni 83 miljonit eurot
Raha läheb avaliku sektori hoonetesse, väikesaarte energialahendustesse ning miljoni euro eest tellitakse suurematele põllumajandusettevõtetele audit.
Ühtekuuluvuspoliitika: u 3,1 miljardit eurot
Kõige suurem ja seni kõige üldsõnalisem pott, mille raha peab minema piirkonna arenguks. Seni on valitsuse poolt konkreetsete plaanidena kirjas 5G võrgu arendamine, raudtee elektrifitseerimine ja 2+2 maanteed. Millised konkreetsed projektid saavad rahastust rohelise või nutikama Eesti lahtri all, ei ole praegu veel selge.
Ühtne põllumajanduspoliitika: 2,1 miljardit eurot
Rahastatavad projektid selguvad hiljem.
Sisejulgeolekuvaldkonna fondid: kuni 100 miljonit eurot
Rahastatavad projektid selguvad hiljem.
/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
