Kati Kõrbe: logistika on väljakutseks vaktsineerimise korraldamisel

Kati Kõrbe, TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Foto: TTÜ

Tänaseks on Euroopa Komisjon sõlminud lepingud nelja vaktsiinitootjaga ning kiitnud heaks lepingud veel kahega. Mida lähemale jõuab vaktsiinide kasutusele võtmise heakskiitmine riikide poolt, seda enam hakatakse tähelepanu pöörama nende transpordile ja logistikale, kirjutab Kati Kõrbe, TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur.

Tähelepanuväärne on fakt, et nõuded Covid-19 vaktsiinide säilitamiseks ja transportimiseks ei ole universaalsed, vaid erinevad suurel määral erinevatel tootjatel. Näiteks Pfizer-Biontechi vaktsiin sai Ühendkuningriigis kasutusloa 2. detsembril. Selle vaktsiini koostises kasutatakse geneetilist mRNA materjali, mis nõuab ekstreemseid ja keerulisi tingimusi säilitamiseks ja transpordiks. Selle vaktsiini puhul on toimivuse säilimiseks vajalik ladustamistemperatuur –70 kraadi. Moderna firma vaktsiini saab hoiustada –20 kraadi juures ja vaktsiini efektiivsus on tagatud ka siis, kui 30 päeva on seda hoitud temperatuuridel +2 kuni +8 kraadi või kaksteist tundi toatemperatuuril.

Teistmoodi on arendatud Astra Zeneca vaktsiin, mis kasutab antigeeni tüübiks SARS-CoV-2 ogavalku kodeerivat šimpansi adenoviirust, vajades transpordi ja ladustamise mõttes vaid tavalist kahe- kuni kaheksakraadist külmaahelat. Selle vaktsiini eeliseid nähakse väiksemate logistiliste väljakutsete tõttu Aafrika riikides ja vähem arenenud piirkondades.