Prognoosi järgi võib haiglaravi vajada kuni 600 koroonapatsienti

Haiglaravi voodikohti saab avada ka Eesti väiksemates haiglates. Pildil Viljandi haigla: enne ravialale edasi liikumist tuleb puhastada käed, täita tervisekaart ja mõõta kehatemperatuuri. Foto: Elmo Riig / Sakala

Alates 10. detsembrist tõstavad haiglad koroonapatsientide ravimise võimekuse taset, kuid voodikohtade arvu suurendamine nõuab lisapersonali, mis tuleb haiglate teiste osakondade arvelt. 

See võib ohtu seada plaanilise ravi, prognoosisid Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Agris Peedu, terviseameti kriisistaabi juhi Urmas Sule sõnul on üleriigiliselt paika pandud, kui palju COVID-19 patsiente peavad haiglad olema suutelised ravima, vahendas ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».

«Laupäeva hommiku seisuga oli patsiente 239 haiglaravil, see number kindlasti kasvab. Ja kui haiglates patsientide arv kasvab, siis see tähendab iga haigla jaoks individuaalseid muudatusi, mis haigla peab paika panema. See avaldab ka mõju plaanilisele ravile,» ütles Sule.

Tartu ülikooli kliinikumis on praegu ravil 26 koroonahaiget nakkushaiguste osakonnas ja kaheksa intensiivraviosakonnas.

Starkopfi sõnul on haigus pikk ja raske, üks haige on keskmiselt ravil 15 päeva, järjest kasvab voodikohtade vajadus. «Nõnda me oleme olnud sunnitud laiendama nakkushaiguste osakonda. Meil oli alguses 11 voodikohta, siis oli 20, nüüd on 40 voodikohta nakkushaiguste osakonnas,» rääkis Starkopf.

Et leida õdesid ja hooldajaid, on vähendatud voodikohtade arvu kirurgiaosakondades. Starkopfi sõnul on õhus võimalus, et esmaspäeval tuleb sulgeda kaks kuni kolm operatsioonituba, et seal töötavat personali intensiivravi patsientide juurde saata. See tuleb plaaniliste operatsioonide edasilükkamiste arvelt.

«PERH-ile tähendab praegusest kõrgemale ehk A4 tasemele üleminek, et koroonapatsientidele tuleb juurde luua 15 tavavoodikohta ning kolmanda astme intensiivravi 14 kohast peab saama 28. See väga pärsib tegelikult meil plaanilist kirurgiat, sellepärast et ka plaanilist kirurgiat läbivad patsiendid võivad pärast operatsiooni vajada kolmanda astme intensiivravi. See ongi see tasakaalu leidmise küsimus, et millal me milliseid operatsioone teeme, et tagada kõikidele patsientidele kolmanda astme intensiivravi,» rääkis Peedu.

Peedu ütles, et tagada tuleb ajakriitiline kirurgia, insultide ja infarktide ja onkoloogiliste haigustega tegelemine.

Pikemat perspektiivi hinnates ütles Starkopf, et plaanilise ravi seiskumine on tõenäoline.

«Praegu prognoosid ütlevad, et meie haiglaravi vajajate arv tõuseb 300 kuni 600-ni Eesti kohta. Täna on Eestis 220 inimest haiglaravil. See tähendab, et haigete arv suureneb kolm korda. See tähendab igasuguse plaanilise tegevuse lõppemist haiglas,» märkis Starkopf.