:format(webp)/nginx/o/2020/12/04/13513776t1h8854.jpg)
Hawaii särkide, kuulivestide ja taktikalise lahinguvarustusega poseerivate boogaloo-liikumise relvaentusiastide puhul oli sageli keeruline eristada trollimist reaalsetest üleskutsetest vägivallale. Seda kuni selle aasta rassiprotestideni, kus toimunud tapmistest on juba mitu kirjutatud «boogaloo poiste» arvele.
29. mail jäid automaaditule alla kaks föderaalset julgeolekuagenti, kes valvasid rassirahutuste ajal Californias Oaklandi kohtumaja. Üks valvur suri, teine sai rünnakus haavata. Konservatiivne meedia süüdistas rünnakus antifad, kuid nädal hiljem selgus, et ründaja oli hoopis 32-aastane endine õhuväeseersant Steven Carrillo, kes juhtis relvarühmitust Phoenix Ravens.
Uurijate sõnul kuulusid Carrillo ja tema kaasosaline, 30-aastane Robert A. Justus jr boogaloo-liikumise ridadesse. Kui võimud üritasid Carrillot tema kodus tabada, ründas ta korrakaitsjaid torupommidega ja tappis ühe politseiniku. Uurijad leidsid Carrillo sõidukist boogaloo-teemalise märgi ja avastasid, et mees oli kritseldanud verega oma auto kapotile boogaloo tunnusfraase.
«Ma muutusin relvaomanikust, jahimehest ja kergest katastroofiks valmistujast suureks teise Ameerika kodusõja, elektrilise boogaloo ootajaks,» tunnistas üks internetifoorumi 4chan relvafoorumi kasutajatest 2018. aasta detsembris.
Toona ringlesid sõnad nagu «boogaloo» – Ameerika teise kodusõja koodnimetus – enamasti paremäärmusliku ja rassistliku taustaga internetifoorumites. Selle aasta suveks olid boogalootajad aga ilmunud tänavatele ja võtsid aktiivselt osa rassiprotestidest – mõned kõrvuti meeleavaldajatega, teised relvadega eraomandit «kaitstes».
/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)