Juhtkiri ⟩ Viiruse positiivne külg

Biotehnoloogiakompanii Moderna Covid19 vaktsiin. Foto: JOEL SAGET/AFP

• Alusuuringutele kulutatud aeg ja vaev tasub end kriitilistel hetkedel ära
• Mõlemad lõpusirgele jõudnud vaktsiinid kasutavad uuenduslikku tehnoloogiat
• Tegelikult pole ravimifirmad olnud motiveeritud vaktsiinitehnoloogiaid uuendama

Inimliik pöörab mängu taas kord enda kasuks. Vaktsiiniarenduse enneolematu kiirus ja uuenduslikkus annab inimkonnale põhjust üldisemaks optimismiks teaduse ja tehnoloogia suhtes.

Näeme muuhulgas, et alusuuringutele kulutatud aeg ja vaev tasub end kriitilistel hetkedel ära. Kusjuures õige tööriist võib vahel leiduda sellistegi hulgast, mida varem peeti kasutuks. Häda ajab härja kaevu, aga inimesed tehnoloogiaid arendama.

Mõlemad praeguseks lõpusirgele jõudnud vaktsiiniarendajad kasutavad uuenduslikku tehnoloogiat, millest võib saada murranguline kaitse mitte üksnes praegu inimkonda painava SARS-CoV-2, vaid ka teiste, nii juba tuntud kui ka tulevikus inimesi kimbutama tulevate viiruste vastu.

Infot transportiva mRNA kasutamine vaktsineerimiseks erineb põhimõtteliselt traditsioonilistest vaktsiinidest ning sellel on mitmeid eeliseid. Üks ilmekamaid erinevusi on arendustöö ja tootmise kiirus. Tõsi, ka mRNA vaktsiinid alles ootavad rohelist tuld asutustelt Atlandi ookeani mõlemal kaldal – nii USAs kui Euroopa Liidus (Suurbritannia on ühe vaktsiinidest juba oma turule lubanud). Praegu on põhjust arvata, et load saadakse juba selle kuu lõpuks. Kusjuures mRNA tehnoloogia pole ainus uuenduslik vaktsiinitehnoloogia, milleni mööduva aasta jooksul on jõutud.

Muidugi on selle aasta jooksul vaktsiiniotsingutele antud üüratuid rahasummasid, ent rahahunnik ise ei tee vaktsiini, vaid paneb tööle inimesed ja nende teadmised.

Muidugi on selle aasta jooksul vaktsiiniotsingutele antud üüratuid rahasummasid, ent rahahunnik ise ei tee vaktsiini, vaid paneb tööle inimesed ja nende teadmised. Kui aastakümnetega loodud alusteadmisi ja nendes orienteeruvaid tippteadlasi poleks, võiksime mägede viisi kulda kokku kanda, ent tulemuseks oleks ikka vaid kuhi kollakat metalli, mitte toimiv tehnoloogia. Raha andmise põhjus on aga ilmselge. Iga pandeemia-päev põhjustab hiiglaslikku majanduslikku kahju, mille kõrval on vaktsiinide arendamiseks kulutatud summad üpris tillukesed.

Teisalt on nüüd vaktsiiniuuringutesse koondatud majanduslikul jõul loomulikult otsustav tähtsus. Võrreldavaid läbimurdeid ei tehtud ju eelnevate aastate jooksul. Põhjus on selles, et tegelikult pole ravimifirmad olnud motiveeritud vaktsiinitehnoloogiaid uuendama. Risti vastupidiselt vandenõuteoreetikute väidetele pole vaktsiinide tootmine tavaoludes eriti kasumlik. Igale inimesele üks või üksikud korrad elu jooksul tehtava suhteliselt odava süstiga ei ole kuidagi võimalik teenida summasid, mis pääseks kasumlikkuselt ligilähedalegi näiteks krooniliste haiguste ravimitele, mida patsient peab saama iga päev.

Nii ütleski professor Andres Merits Postimehele, et «keegi ei anna sulle viit miljardit, et töötada välja näiteks parem puukentsefaliidi vaktsiin, mida ei peaks iga nelja aasta tagant üle tegema,» ning lisas, et «nüüd on aga ilmunud viirus, mis on andnud uutele tehnoloogiatele meeletu šansi end tõestada ja seda on edukalt kasutatud. Võimalik, et edaspidi hakatakse ka vanu vaktsiine uutele tehnoloogiatele üle viima.» Rängast katsumusest sünnib ka midagi kasulikku tuleviku tarbeks.

Ees ootavad veel mitmed pimedad kuud kuni vaktsiinid iga soovijani jõuavad, aga tunneli lõpus paistab üha selgemalt valgus. Seniks tuleb aga igaühel meist püüda hoiduda ise nakatumisest ja teiste nakatamisest. Tuleb elus ja terve püsida!