Mihkel Kunnus: viletsuse traditsioon

Karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Hasso Krull kirjutas hiljuti essee, mille pealkiri oli «Konservatismi viletsus». Pealkirja-viletsuste traditsiooni tundmata – ja see on konkreetsel juhul üks õige vähe tuntud traditsioon – on vääritimõistmised kerged tulema. See neetud kemplus «abielu» mõiste ümbergi on ju sellest, et sellel sõnal on erinevates traditsioonides erinev tähendus (ühes on see üks keskne sakrament, teises pelgalt perekonnaseisuametis kasutatav juriidiline termin jne).

Kui üks XX sajandi mõjukamaid filosoofe Karl Raimund Popper (1902–1994) kirjutas teksti «Nende mis tahes religioonist, rahvusest või rassist loendamatute meeste, naiste ja laste mälestuseks, kelle hukutas fašistlik ja kommunistlik usk ajaloolise ettemääratuse vankumatutesse seadustesse», siis pani ta selle ingliskeelse tõlke järelsõna lõppu järgmise märkuse:

«Mõnda selle raamatu pretensioonikamat retsensenti ajas hämmeldusse pealkiri [«Historitsismi viletsus»]. See oli mõeldud vihjena Marxi teosele «Filosoofia viletsus» [e.k 1964 – toim]», mis omakorda vihjas Proudhoni «Viletsuse filosoofiale».»