Riigikohus: Laagna tee võidukihutaja vahistamine on põhjendatud

Liiklusõnnetus Laagna teel.  Foto: Mihkel Maripuu

Riigikohus jättis rahuldamata Tallinnas toimunud ohvriterohke avarii tõttu vahistatud Vjatšeslavi kaitsja kaebuse, milles taotleti tema vabastamist. Samas muutis kohus juhtunule varem antud õiguslikku hinnangut.

29-aastane Vjatšeslav ja 20-aastane Isa kihutasid tänavu 20. juunil autodega ligi 200-kilomeetrise tunnikiirusega Tallinnas võidu, kuni Isa juhitud BMW X5 sattus Laagna teel kolme autoga ahelkokkupõrkesse. Avarii tagajärjel hukkus kaks ja sai raskelt vigastada veel kaks inimest.

Pärast juhtunut peeti liikluskuriteos kahtlustatavatena kinni nii Isa kui ka Chevrolet Camaro roolis olnud Vjatšeslav, kelle sõiduk kokkupõrkes otseselt ei osalenud. Harju Maakohus nõustus Vjatšeslavi vahistamisel prokuratuuri seisukohaga, et teda võib pidada kuriteo kaastäideviijaks. Samas kaitsja kaebust läbi vaadanud Tallinna ringkonnakohus leidis, et tegemist oli kuriteole kaasaaitamisega.

PM lugeja pardakaamera video kihutamisest Laagna teel.

Vjatšeslavi roll juhtunus oli väga oluline

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et seaduse järgi saab karistada ainult tahtliku kuriteo kaastäideviijaid ja sellest osavõtjaid, sealhulgas kaasaaitajaid. Vjatšeslavi aga kahtlustati sõidukijuhina liiklusnõuete rikkumises, millega põhjustati inimeste surm ja rasked vigastused ettevaatamatusest.

Samas võib riigikohtu hinnangul Vjatšeslavi puhul kõne alla tulla hoopis vastutus kuriteo iseseisva üksik- või kõrvaltäideviijana. Ehkki Vjatšeslav ei põhjustanud raskeid tagajärgi omal käel, võib neid siiski ka talle omistada.

Juhul kui Vjatšeslav ei oleks koos Isaga sõitma läinud, poleks ilmselt toimunud ka raskete tagajärgedega lõppenud kihutamist. Kuna Vjatšeslavi sõidustiil – nii sõidukiirus kui ka ohtlikud manöövrid – mõjutasid tema järel sõitnud Isat, oli tema roll kihutamise puhul väga oluline ja raskete tagajärgedega otseselt seotud.

Vjatšeslav võis oma äärmiselt ohtliku käitumisega – sealhulgas õnnetuse hetkel Isa ees sõites viimase sõidukiirust ja -stiili dikteerides – vallandada just sellise ohu, mis päädis hukkunute ja raskete vigastatutega lõppenud avariiga. Nimelt ei suutnud Vjatšeslavi järel kihutanud Isa säilitada ülisuurel kiirusel auto üle kontrolli ja sõitis tagant sisse tema ees liikunud sõidukile.

Kokkuvõttes asus riigikohus seisukohale, et Vjatšeslavi puhul on olemas põhjendatud kuriteokahtlus, mistõttu jäeti vahistamismäärus tühistamata.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kuriteos kahtlustatud Isale ja Vjatšeslavile oktoobris süüdistuse. Harju maakohus määras eelistungil, et kriminaalasja hakatakse sisuliselt arutama järgmise aasta veebruaris.