Marek Strandberg: tagurpidikäik edasi

Postimees töötaja Marek Strandberg. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees/

​Pandeemiaprobleemidest tingitud pinged ühiskondades on ajendanud vajutama kõikvõimalikele restardinuppudele. Hoolimata lootusest, et Ameerika Ühendriikide äsja valitud president on kiirelt lubanud taasliituda Pariisi kliimaleppega ja Euroopa Liidus on vannutud truudust kliimaneutraalsusele hiljemalt 2050 aastaks, ei ole sinna jõudmise teed kaugeltki nii selged. 

Pariisi kliimalepe keskendub jõuliselt soojenemise pidurdamisele ning 2-kraadise temperatuuritõusu «võitmisele». Teid selleks on aga mitu. Üks neist põhineb lootusel, et senise fossiilenergiamahuka tegevuse jätkumine võiks olla võimalik, kui luuakse muud lahendused, millega süsihappegaasi mõju kliimasoojenemisele pidurdada.

Millised need lahendused on? Alates aerosoolidest, mida atmosfääri ülakihtidesse viies saab vähendada päikesekiirguse hulka maale, kuni polaarjääle puistatavate kvartsist heeliumiga täidetud mikrosfäärideni ning süsiniku maa sisse peitmiseni välja. Näiteks mikrosfäärid peaksid leiutajate väiteil tõrjuma päikesevalgust paremini kui jää, mille peegeldusvõime atmosfäärisaaste tõttu ei ole enam nii hea. Maal on elu ajalugu aga selline, et igale tekitatud ollusele on olemas ka selle kasutaja.