Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Mudlum: tatrapuder jõululaual

Copy
Mudlum võitis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnna ilukirjandusliku proosa kategoorias teist aastat järjest, sedapuhku teosega «Mitte ainult minu tädi Ellen».
Mudlum võitis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnna ilukirjandusliku proosa kategoorias teist aastat järjest, sedapuhku teosega «Mitte ainult minu tädi Ellen». Foto: Madli Lippur

Kuna me niikuinii ei saa kõike kontrollida, siis võiks lõpetada paanitsemise ja tõusta igal hommikul rõõmsa meelega üles ja teha seda, mida veel teha saab, kirjutab kirjanik Mudlum.

Aasta 2020 hakkab lõppema. Aasta, mis pööras maailma pea peale, pahupidi ja üldse vussi. Kui väga ka ei oleks koroona-sõnast, -artiklitest ja -juttudest tüdinud, jääb Covid-19 selle aasta märgiks. Kas üleüldises segaduses võiks leida ka midagi head? Nii lähedalt, selle kõige keskel olles on raske vastust leida, aga tundub, et äkki isegi võib. Kui inimesed omavahel kokku saavad (ja vahel nad siiski saavad, hoolimata sellest, et on rangelt soovituslik vältida kõiki ebavajalikke kontakte), siis varem või hiljem pööravad nad oma jutu koroona peale. Ja mis selgub: kõik on kuidagi segaduses.

 

Made Luiga ehk Mudlum
Made Luiga ehk Mudlum Foto: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Mudlum on eesti kirjanik, kelle kolumn ilmub Postimehes iga kuu esimesel reedel.

Tagasi üles