/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/12/09/12797091t1hd7d7.jpg)
Tänavu novembris pidas 94 protsenti elanikkonnast enda osalemist 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel tõenäoliseks ning neli viiendikku hindas loendust Eestile vajalikuks.
UURING ⟩ Rahvaloendust eelistab internetis teha 70 protsenti Eesti elanikest
Suurema osa rahvaloenduse jaoks vajalikest andmetest saab statistikaamet sel korral riiklikest registritest. Küsimustele, millele registritest vastuseid ei saa, tuleb inimestel vastata küsitluse käigus. Uuringu kohaselt eelistab 70 protsenti Eesti elanikest anda oma vastused internetipõhiselt. Rahvaloendaja külastust ootab 14 protsenti ja telefoni teel soovib küsimustele vastata 12 protsenti inimestest.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Heidy Roosimägi sõnul oli 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel veebis vastanute osakaal 68 protsenti. «Loodetavasti õnnestub sel korral elektrooniliselt kätte saada 80 protsendi elanike vastustest, mis säästaks inimeste aega ja riigi raha ning tähendaks ühtlasi ka uut maailmarekordit,» ütles Roosimägi.
Kõige enam tuleb internetis vastamise osakaalu kasvatamiseks panustada teavitustegevustele 65-aastaste ja vanemate inimeste seas, kellest hetkel eelistab sellisel moel küsitlusele vastata vaid 28 protsenti.
«Vanemaealistest 37 protsenti soovib vastata telefoni teel ning 32 protsenti ootab rahvaloendaja külastust. Interneti mitte-eelistamist põhjendatakse kõige sagedamini tehniliste võimaluste ja oskuste puudumisega. Just selle poolega tuleb meil rahvaloendusele eelneva aasta jooksul aktiivselt tegeleda,» lisas Roosimägi.
Rahvaloenduse ettevalmistamisel on riik rõhku pannud ka registrite arendamisele ja nende andmekvaliteedi parandamisele. Uuringust selgus, et valdav osa Eesti elanikest (87 protsenti) on valmis enda kohta käivaid registriandmeid enne rahvaloendust kontrollima ja parandama.
Eesti elanikkonna kvantitatiivse küsitlusuuringu korraldas statistikaameti tellimusel Kantar Emor. Uuringu sihtrühma moodustasid 15-aastased ja vanemad Eesti Vabariigi alalised elanikud, keda küsitleti veebi- ja telefoniintervjuudes.