Elu ja surma küsimus: poliitikute kemplemine on noored murega üksi jätnud

Riigikogulased kulutavad energiat teemadele, mis ei ole nii olulised – jättes noored sealjuures märkamata, kurvastab poja depressioonile kaotanud ema Heivika Aasamets-Ainla Foto: Madis Veltman

Depressiooniga võidelnud 17-aastane Miikael andis alla 12. augustil 2018 ja võttis endalt elu. Tema ema Heivika Aasamets-Ainla proovib tagantjärele mõista, mida oleks saanud või tulnud teha teisiti.

Käidi küll psühholoogi juures ja perearst kirjutas välja antidepressandid, kuid psühhiaatri juurde nad pika ootejärjekorra pärast õigel ajal ei jõudnudki. Siis oli juba liiga hilja.

Teiste sarnases olukorras olevate lapsevanemate toetuseks on Heivika loonud tugigrupi «Taeva lapsed – kaotus läbi suitsiidi».

On möödunud täpselt aasta päevast, mil sotsiaaldemokraadid andsid riigikogu menetlusse psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu, mis on mõeldud abistamaks noori, keda vaevavad vaimse tervise probleemid. Seaduse vastuvõtmisel oleks piisavalt küpsel ja kaalutlusvõimelisel alla 18-aastasel noorel õigus küsida endale psühhiaatrilist abi. Praegu ei saa ta seda teha vanema või kohtu loata. Keegi ei kahtle, et vanem peaks lapse ravis osaline olema, kuid paraku on juhtumeid, kui vanema keeldumine või huvipuudus on tähendanud lapsele õigel ajal abita jäämist.