Aleksei Jašin: parasiteeriva prussaka pihtimus

Aleksei Jašin. Foto: Eduard Jašin

Esmaspäevases Postimehes ilmus ettevõtja ja ema Triin Teramäe murelik artikkel seoses Eesti haridussüsteemi tulevikuga. Autor leiab, et Eestis käib põlisrahva kultuuriidentiteedi lahustamine ja Eesti koolide koridorid on aina rohkem täitumas vene keele ja meelega. Olukord haridusvaldkonnas ja uuringud kinnitavad aga vastupidist, kirjutab Eesti 200 juhatuse liige ja Sinimäe Põhikooli õpetaja Aleksei Jašin.

Eesti keele ja kultuuri staatus on viimase kolmekümne aasta parimas vormis ja oma populaarsuse tipus just muukeelse elanikkonna seas. Täpselt nii kinnitab 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu statistika. Selle kohaselt teisest rahvusest inimeste eesti keele oskus paraneb, neli viiest muukeelsest inimesest on keskmise ja suure tugevusega riigiidentiteedi kandja, enamik Eesti elanikke toetab selgelt eestikeelse õppega alustamist lasteaias ning üha enam eelistatakse ühist eestikeelset lasteaeda. Lisaks, ühiskonna venestamise märke ei paista samuti olevat: 15–24-aastaste eestlaste seas on kasvamas nende osakaal, kes ei oska üldse vene keelt või oskavad vaid veidi.

Samuti ei tasu muretseda, et EKREIKE valitsus suudab teha otsustavaid samme ühtse Eesti kooli suunas. Sellega tegeleb tulevane valitsus ja noorem põlvkond, kes ei ole niivõrd mineviku dogmades kinni. Probleemi tekitab just tegemata jätmine. Nagu autor õigesti toonitab, viib aina rohkem muukeelseid vanemaid oma lapsi eestikeelsesse lasteaeda ja kooli. Tagajärjeks on, et väiksemad vene koolid Tapal, Haapsalus, Keilas, Pärnus ja mujal lähevad kinni ning ülejäänud lapsed on samuti sunnitud minema kohalikku eesti kooli. Koolijuhid, õpetajad ja lapsevanemad ei ole aga muutuseks valmis, sest koolipidaja ja riik ei suutnud omal ajal vaadata paar aastat tulevikku ning valmistuda paratamatuks üleminekuks.