Parim mahetootja poleks ilma tavatoomiseta arenenud

Väike-Maarjas asuv meetootmine on kolme mehe koostööprojekt. Mahemeega tegeleb peamiselt Harro Rannamets (keskel), tavatoomisega Mart Kullamaa (vasakul) ja Sander Sulane. Foto: Kristina Efert

Läinud reedel peeti veebi vahendusel mahepõllumajanduse aastakonverentsi, kus kuulutati välja konkursside „Parim mahetootja 2020” ja „Parim mahetoode 2020” võitjad.

Parima mahetootja tiitli võit oli Ehe Mesi juhile Harro Rannametsale pigem üllatus. Tema sõnul on see tunnustus kõigile Eesti mahemeetootjatele, sest siin järgitakse reegleid põhjalikumalt kui mujal Euroopas.

Kaubamärgi Ehe Mesi all toodetakse mahemett tavamee kõrvalt. „Mahemesindus ei oleks saanud areneda, kui tavatootmist poleks kõrval,” selgitas Harro. Koos on investeeritud tootmisseadmetesse, mis oleks pelgalt mahemee tootmisel üle jõu käinud.

Lääne-Virumaal Väike-Maarjas asuv meetootmine on kolme mehe koostööprojekt. Enamik meest toodetakse kaubamärgi Muhe Mesi all tavatootena. 1400 mesilasperest on mahedad üle 400. Samas on Ehe Mesi oma tarude arvuga selgelt Eesti suurim mahemee tootja.

Harro kolleeg Mart Kullamaa sai oma esimese mesilaspere juba 12 aastaselt. Koos samast kandist pärit Sander Sulasega kutsuti Harro üheks nädalavahetuseks appi mesitarusid ehitama. Ühest nädalavahetusest sai teine. 2013. aastal läks inspiratsiooni täis Harro juba Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ­mesindust õppima. Tal on ammune huvi mahetootmise ja jätkusuutliku maailmavaate vastu.

2015. aastast on osaühingul Ehe Mesi mahesertifikaat. Et asjaajamine oleks korras, käib mahetootmine eraldi ettevõttes, mida juhib Harro Rannamets. Tema on olnud ka mahetootmise entusiast.

Otsitakse õigeid korjealasid

Mahemee tootmisele seab piirangud korjealade leidmine. Euroopa Liidu põhimõtete järgi peab olema kolme kilomeetri raadiuses valdavalt mahe- ja metsamaad. Mis on valdavalt, seda tõlgendatakse Euroopas erinevalt.