Ühisrahastusplatvormidest on sel aastal tulnud palju vastakaid uudiseid. Mitmetes luhtunud projektides on investorid kas oma raha kaotanud või tuleb oodata veel aastaid, kuni haldurid pankrotipesasid lahti harutavad. Ühisrahastamine sai popiks alles kümmekond aastat tagasi ja seega puututakse alles nüüd esimest korda kokku majanduskriisiga. Kuid kõik tekkinud probleemid pole kaugeltki seotud pandeemiaga, vaid pigem on põhjused viletsates äriplaanides ja vähestes tagatistes. Pandeemia tõttu pole aga alternatiivsete rahastustoodete turg seni märkimisväärselt kannatanud ning on paljudele väiksematele või alustavatele äridele endiselt hea võimalus investeeringuid kaasata või laenu saada.
Ühisrahastajad pistavad rinda oma ajaloo esimese kriisiaastaga
Samuti on ühisrahastus jätkuvalt populaarne investorite seas – hinnanguliselt on sellistesse projektidesse oma raha paigutanud 30 000 – 40 000 eestlast, mis on võrreldav börsiinvestorite arvuga.
Peamiselt hüpoteegiga tagatud investeerimisvõimalusi vahendava EstateGuru asutaja Marek Pärtel rääkis, et ühisrahastusturg on keeruliste aegadega kindlasti puhastunud ja nõrgemad teenusepakkujad on oma tegevuse lõpetanud. «Esimesed alternatiivse rahastamise platvormid jõudsid turule aastatel 2010–2013 ja paraku on see iga uue kategooria innovatsiooni puhul nii, et terad eraldatakse sõkaldest pikema perioodi jooksul,» kirjeldas Pärtel muutusi. «Tänaseks on suuremalt jaolt turg korrigeerunud ning tugevamad platvormid on veelgi tugevamaks saanud.»
Pärtli kinnitusel reageeriti kevadisele kriisile kiiresti ja tänu sellele püstitatakse sügisel iga kuu uusi ärimahurekordeid. «Kui võrrelda 2019. aasta ja tänavuse kolmanda kvartali tulemusi, siis meie laenumahud suurenesid 24 protsenti ja tulud 46 protsenti,» ütles Pärtel. «Samuti liitus meiega käesoleva aasta kolmandas kvartalis 52 protsenti rohkem investoreid kui mullu.»