/nginx/o/2020/12/01/13505761t1h901f.jpg)
Maardu järvest Muuga lahte voolav Kroodi oja oli veel mõni aasta tagasi kui Mendelejevi tabel, sisaldades endas ohtlikke aineid alates naftajääkidest lõpetades tsingi, vase ja nikliühenditega. Oja kaldad olid reostunud arseeniga. Nüüd on see möödanik, sest puhastatud on nii oja kui oja tiikides olnud naftasaadustega saastunud pinnas ja muda.
Kroodi kanal kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal ning oja kallastel on pikka aega olnud tööstusalad – vasakkaldal asub Maardu tööstusrajoon ning paremal endise AS Eesti Fosforiit territoorium. Nõukogudeaegne suhtumine keskkonda oli enam kui hoolimatu. Kõik saaste, mis tehastest ja lähedalasuvatest fosforiidikaevandusest tuli, suunati otse kanalisse, mistõttu vee kvaliteet oli kõige halvem 1960.–70. aastatel. Leevendus saabus kanalile möödunud sajandi lõpus, kui fosforiiditootmine Maardus lõppes ning ettevõtted hakkasid pöörama tähelepanu ka keskkonnale.
Eesti reostatuim veekogu
2015. aastal viis Keskkonnaministeerium läbi kanali põhjaliku reostusuuringu, millega tehti kindlaks reostuse levik ja iseloom. Selgus, et reostust leidus oja ülemjooksul asuvate tiikide mudastes põhjasetetes (naftasaadused, Zn, Cu, Ni, Pb) ning kesk- ja alamjooksul pinnasereostusena (As, Zn, Cu, Pb, Cd). Fenoole ja raskmetalle leidus kogu oja ulatuses, tiikide alal leidus ka naftasaadustega reostunud vett. Kohalikud inimesed juba teadsid, kus on maapind saastunud näiteks ülimürgise arseeniga – sellest andis aimu pinnase punakas värv. Uuringu tulemusel sai Kroodi oja endale Eesti kõige saastatuma veekogu tiitli.
2017. aastal kuulutas Keskkonnaministeerium välja Kroodi oja puhastamiseks hanke ja selle võitis Savaterra Oy ja SavaClean OÜ ühispakkumine. Samal aastal kirjutati alla lepingule ja tööd oja puhastamiseks võisid alata. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuht Raimo Jaaksoo tõdes, et oja ja pinnase puhastamiseni jõuti 2017. Aastal alles seetõttu, et tegemist on väga kuluka projektiga. Tööde 8,8 miljoni euro suurusest maksumusest tuli 85 protsenti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 15 protsenti KIK keskkonnaprogrammist ning riigieelarvest. Rovaniemi firma Savaterra Oy võitis hanke seetõttu, et firma on välja arendanud tehnoloogia ja ehitanud seadmed, mille abil saab saastunud pinnast orgaanilistest saasteainetest puhastada. Tegemist on termodesorptsiooniga, mis on üldsusele tundmatu, kuid ka mujal maailmas kasutusel.
Mobiilses termodesorptsiooni üksuses toimub saastunud pinnase puhastamine nii: saastunud pinnas liigub mööda konveierilinti desorptsioonitrumlisse, kus pinnas kuumutatakse selles sisalduvate saasteainete keemistemperatuurini. Pärast keemistemperatuu- ri saavutamist saasteained aurustuvad ja gaasilises olekus liiguvad järgmisesse moodulisse, kus toimub gaaside järelpõletus temperatuuril 850 kraadi. Pärast järelpõletust gaasid jahutatakse alla 200 kraadi ja liiguvad filtriüksusesse, mis eemaldab viimase peentolmu. Peale tolmufiltreid läbib gaasivoog pesuri, kus gaasid töödeldakse lisaks naatriumhüdroksiidi vesilahusega happeliste väävli- ja klooriühendite sidumiseks.
/nginx/o/2020/12/01/13505814t1hf40d.jpg)
Tehase tootlikkus on sõltuvalt töödeldava materjali niiskuse ja orgaanilise saasteaine sisaldusest 20–50 tonni pinnast tunnis. Kokku kaevati endise AS Eesti Fosforiidi settetiikide alalt välja ligi 50 000 kuupmeetrit reostunud pinnast ja setet, mida siis juba puhastatuna kasutatakse Kroodi oja keskjooksul asuva raskemetallidega reostunud tootmisjäätmete ladestusala katmiseks.
Kuid tööd ei piirdunud ainult pinnase puhastamisega. Kanali keskjooksule rajati uus säng ja juhiti oja uude kilomeetri pikkusesse sängi tootmisjäätmete ladestusalast mööda.
Savaterra OY projektijuht Fred Anslan ütles, et projekti tegi keeruliseks asjaolu, et saastunud muda oli vee all, mistõttu pidi enne kaevetööde alustamist Kroodi tiikide veetaset alandama, vee läbivoolu kõrvale juhtima ning muda ja pinnast enne termotöötlust kuivatama.
«Tegelikult ei oleks selle projekti juures olnudki muud head tehnilist lahendust kui termotöötlus. Muudel meetoditel nii kõrge naftasaaduse sisaldusega märga muda ja pinnast mõistliku aja jooksul puhastada pole võimalik,» rääkis ta. «Lisaks ei seisa märg pinnas kuhjas ja selle pikemaajaline ladustamine oleks võtnud liialt suure pindala.» Pärast tööde lõpetamist tehakse 50 aasta jooksul põhja- ja pinnavee seiret, kuid juba praegused näitajad on enam kui lootustandvad – kogu väljakaevatud pinnas on puhastatud naftasaadustest nii, et see on oluliselt puhtam kui nõutud sihtarv 100 mg/kg.
Projekti käigus tuvastati ka kõik kanalisse tulevad sisselasud ning praegu on need kõik seire all. «Mingil määral mõjutab kanali olukorda veel vana Eesti Fosforiidi territoorium, mille maapind on saastunud, kuid praegu käib Kroodi tööstusrajooni veemajandustaristu rekonstrueerimine, mistõttu nüüd jõuab ojja puhas sademevesi ja olukord on kontrolli all,» ütles Raimo Jaaksoo.
Kroodi tööstuspiirkonna veemajandustaristu rekonstrueerimist toetab riik OÜ Kroodi Vesi Ühtekuuluvusfondist SA KIKi kaudu 3,6 miljoni euroga. Kuigi hanketingimuste kohaselt pidi töö lõpetatud olema alles järgmise aasta 1. oktoobriks, on praeguseks pinnasepuhastamistööd praktiliselt lõppenud. Jäänud on Kroodi oja settetiikide regulaatori ehitustööd ja lõpetada reostunud ladestusala katmise- ja heakorratööd.
/nginx/o/2020/12/01/13505815t1hea44.jpg)
/nginx/o/2023/03/20/15209349t1h636d.jpg)