Tuleval aastal seisab liitlastel Afganistani puhul ees keeruliste valikutega otsustamise koht, tunnistas NATO peasekretär Jens Stoltenberg eilsel videopressikonverentsil.
Stoltenberg: NATO ees seisab peagi keeruline dilemma (2)
Nii Stoltenbergi avasõnades kui ka ajakirjanike küsimustes andis tunda küsimärk: mis juhtub, kui Afganistani missioonile selgroo andvad Ameerika Ühendriigid vähendavad oma praegust 4500-pealist kontingenti tuleva aasta alguseks veel 2000 sõduri võrra?
Oma sissejuhatavas kõnes meenutas Stoltenberg, et liitlased läksid Afganistani USA pärast. «Me läksime Afganistani toetama Ühendriike pärast 11. septembri rünnakuid ning tagama, et too riik poleks enam kunagi platvormiks, kust rahvusvahelised terroristid saaksid rünnata meie kodumaid,» sõnas ta.
Pea 20 aastat kohalolu
NATO peasekretär tõdes ka, et allianss tegutseb tolles riigis nüüdseks juba varsti kaks kümnendit. «Keegi ei taha jääda Afganistani kauemaks kui vaja,» sõnas ta. «Lähikuudel jätkame oma kohaloleku hindamist vastavalt sealsetele tingimustele.»
Stoltenbergi sõnul seisab NATO silmitsi keerulise dilemmaga. «Kas lahkuda ja riskida, et Afganistanist saab taas rahvusvaheliste terroristide turvapaik, või jääda ja riskida pikema missiooni ja uue vägivallaga,» tõdes ta.
Vastuseks Postimehe küsimusele, mis saab praegu USA vägede lahkumise valguses NATO Resolute Supporti missioonist, ütles Stoltenberg, et see läheb edasi. Tema sõnul muuseas ka tänu sellele, et Ühendriigid on lubanud vaatamata sõdurite arvu vähendamisele jätkata ülejäänud missiooni üleval hoidvate võimekuste – õhutranspordist luureni – pakkumist.
«USA vägede väljaviimine vähendab loomulikult USA kohalolekut Afganistanis,» nentis Stoltenberg. «Kuid NATO väljaõppemissioon jätkub oma praeguses koosseisus, mis tähendab, et me jätame alles erinevad baasid, sealhulgas Saksamaa juhitava baasi põhjas Mazar-e-Sharifis ja Itaalia juhitava baasi läänes Heratis.»