Karistused ei olnud küll ranged, kuid rangust iseenesest ei saa pidada meetmeks, mis korruptsiooni tõrjub. Korruptsioonikuritegusid on raske tõestada ja nagu käesolevgi protsess näitas, ei pruugi see õnnestuda. Õhku võib jääda ka kahtlus süütu inimese maine hävitamises. Seetõttu on püsiv töö korruptsiooni ennetamiseks tee, mida mööda liikuda.
Korruptsiooniennetus on nagu peenra harimine, mis vajab pidevat pühendumist, et umbrohi ei pääseks vohama ning vilja enda alla lämmatama. Taasiseseisvuse kümnenditel on Eesti teinud siin märgatavaid edusamme, mistõttu niihästi korruptsioon kui ka selle tajumine ühiskonnas on kahanenud. Võib öelda, et meie ühiskonna peenral umbrohi vilju enam ei lämmata.
Samas näitavad kasvõi viimaste kuude sündmused, et väiksemaid ja piiripealseid juhtumeid tuleb siiski ette. Umbrohtu kasvanud peenral ei paistaks need üldse silma, aga kui peenar on puhas, siis jätkub tähelepanu ka nendele. Et ka väikesed asjad tulevad välja ja saavad vähemalt moraalse hinnangu, annab tagatise, et korruptsioon ei pääse vohama.
Eilne lõppotsus andis meie peenra harimisse oma kindla panuse, mistõttu kuue aastaga sellele kulutatud aeg ja ressursid ei ole olnud raisatud.