Eestis on jätkuvalt Euroopa võimsaim palgalõhe

Naine palgalõhevastasel protestil. Kui Eestis on Euroopa suurim palgalõhe, siis varanduslik lõhe on eriti suur just Lääne-Euroopa riikides. See on osalt selgitatav sellega, et inimesed ei osta kodusid päriseks, vaid üürivad neid. Foto: Alexander Pohl/imago Images/Alexander Pohl/Scanpix

Palgalõhekonverentsil tutvustatud uuringu järgi on Eestis palgalõhe endiselt Euroopa suurim, aga värsked uuringud näitavad, et probleemi taga on tegurid, mida pole nii lihtne kõrvaldada.

Võrdõigusvoliniku egiidi all toimunud konverentsil näidati verivärskeid palgauuringuid.

Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim: 2018. aastal oli see 22,7 protsenti. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 14,8 protsenti. Siiski ütles Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vanemteadur Jaanika Meriküll, et see ei ole mingi uudis – kui analüüsida andmeid alates 1989. aastast, selgub, et ka Nõukogude Liidus oli Eesti palgalõhe liidu suurim ehk 41 protsenti. Turumajanduse tulek on seda järk-järgult vähendanud.

Teadlaste uuringutest koorus siiski välja, et soolise palgalõhe puhul on valdav tegur naiste koondumine aladele, kus palgatase on paraku madalam. Ning samuti see, mida teadlased nimetavad sõnapaariga «katkestused karjääris», ehk tavaliselt kas lapse sünd või vajadus hooldada pereliiget. Statistiliselt kaotab naine iga lapse sünniga palgas 7–10 protsenti. Tallinna Tehnikaülikooli värske varauuring tõi välja, et kui vaadata varade jaotumist leibkonniti, siis on Eestis üksi elavatel naistel rohkem vara kui üksi elavatel meestel.