Renno Veinthal: Eesti teevad nutikaks insenerid

Renno Veinthal. Foto: Remo Tõnismäe

Inseneride nappust ja oskuste kaasajastamist saab sihistatult arendada, kirjutab TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Renno Veinthal.

Eesti töötlevas tööstuses on hõivatud enam kui 120 000 inimest ja tööstusettevõtete toodetud väärtus moodustab 75 protsenti Eesti eksporditulust. Tööjõu tootlikkuses oleme jõudnud 78 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, kuid eesmärgiks seatud 80 protsenti on jäänud kättesaamatuks. Murettekitav on, et tööjõu tootlikkuse kasv on juba pikemat aega tagasihoidlik. Seda enam tuleb tunnustada järgmiseks Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava perioodiks 2021–2035 seatud ambitsioonikat eesmärki saavutada 15 aasta jooksul 110 protsenti tööjõu nominaalne tootlikkus EL-27 keskmisega võrreldes.

Meie, eestlased, armastame endast mõelda kui nutikast rahvast, kes suudab püstitatud eesmärke saavutada nappidest ressurssidest hoolimata. Sellele toetuvalt on väljendatud ootust, et inimtekkelist kliimamuutust ohjata püüdvad üleilmsed algatused (pean silmas eelkõige nn rohepööret ja ringmajanduse põhimõtete tegelikku laialdast rakendamist) võiksid pakkuda meile kasvuvõimalusi kiiresti muutuvas turuolukorras.

Juba tosin aastat tagasi sedastas Arengufondi seireuuring, et läbilöögi- ja kasvuvõimalusi ei tasu otsida sektorite ja tööstusharude tasandil. Globaliseerumise tulemusena on määrav hoopis tööstusharude sees toimuv ning lahendusi tuleb otsida, pürgides järjekindlalt väärtusahelates tulusamate tegevuste poole. Selle tee kaugem ja tulusam ots on omatoodete väljaarendamine ja disain.