Pärandniidud – liigirikkad Eesti savannid

Kärma talu peremees Andero Tank on kolme aastaga taastatud 40 hektarit endisi luhaheinamaid ja plaanide kohaselt peaks taastatud koosluste pindala ulatuma järgmiseks aastaks 50 hektarini. Põhilised töötegijad luhaniitudel on aga Šoti mägiveised ja ning talu veisekarja üks pesamunasid on veisepoiss Priidik. Foto: Sander Silm

Eesti maastike üks lahutamatu osa on liigirikkad puisniidud ja loopealsed, millele möödunud aastasada on paraku mõjunud laastavalt. Hoidmaks meile niivõrd olulisi kooslusi, ongi Eestis viimastel aastakümnetel tegeldud meie pärandmaastike hooldamise ja taastamisega.

Puisniidud, loopealsed, ranna- ja lamminiidud ning puiskarjamaad – ilma nende poollooduslike ehk pärandkooslusteta ei kujutaks keegi Eesti maastikku ette. Paraku on põllumajanduse intensiivistamisega tehtud pärandkooslustele karuteene. Loomasööt varutakse kultuurheinamaadelt ja kunagistel pärandniitudel vohab nüüd võsa või on need üles küntud ja põllumaana kasutusele võetud. Kui veel 20. sajandi alguses oli Eestis poollooduslike rohumaade pindala ligi 1,8 miljonit hektarit, siis praeguseks on sellest säilinud vaid pisku – umbes 100 000 hektarit. Paraku on tegemist elurikkuse seisukohalt ülioluliste tuumikaladega: puisniidu ühel ruutmeetril kasvav liigirikkus on võrreldav džungli omaga.

 

«Liigid on poollooduslikel rohumaadel tekkinud pika evolutsiooni käigus. Kui räägime pärandniitudest, tuleb meeles pidada, et me pole saanud neid alasid pärandiks ainult oma esivanematelt, vaid juba piisonitelt ja tarvastelt, kes hooldasid neid niite aastatuhandeid tagasi,» lausus Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel.

Tänu liigirikkusele pakuvad pärandkooslused tänapäeva terminit kasutades ökosüsteemiteenust. Nimelt on need elupaigaks paljudele tolmeldajatele, aga ka liikidele, kellel on tähtis roll põllumajanduskultuuride kahjurite biotõrjes. Niitudelt leiab samuti looduslikke söödavaid taimi ja seeni, niidud on üliolulised liikide elupaigad ja sigimisalad ning pärandniitudel on ka tähtis emotsionaalne väärtus.

 

Elukeskkond vaesestub

 

Mida aeg edasi, seda vaesemaks elukeskkond muutub. Põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid hävitavad ka põllumehele sõbralikke liike. «Kindlasti ei soovi keegi, et vaid põllumajandusmürkidel põhineva toidutootmise efektiivsuse maksaks Euroopa inimene kaudselt kinni oma tervisega. Ohtrad uuringud on näidanud, et pärandniitude putukaliikide hulgas on lugematult kiskjaid, kes tulevad väga hästi toime põllukahjurite ohjes hoidmisega. Suur liigirikkus on parim tõke inimesele ebameeldivate muutuste vastu,» rääkis Hanno Zingel.

 

Et toetada loodushoidlikku põllumajandust, ongi pärandkoosluste taastamine ja hooldamine ülioluline ja sellega on Eestis tegeldud juba viimased 30 aastat. 2001. aastast alates hakati maksma pärandkoosluste maahooldustoetust ja 2007. aastast on alade hooldamiseks kasutatud peamiselt Eesti maaelu arengukava (MAK) rahalisi vahendeid. Praegu ulatub hooldusel ja taastamisel olevate pärandniitude pindala 41 000 hektarini.

 

Pärandniitude hooldamise toetamine on Eestis mitmetahuline: osa toetusi tuleb ka Euroopa Liidu tõukefondidest ja nende summade eest on tehtud taastamistöid, rajatuid teid ja truupe ning ostetud loomi. Keskkonnaministeeriumil on ka tihe koostöö Maaeluministeeriumiga. Tänavu oli võimalik taotleda PRIA vahendusel MAKi toetust, mida suures osas rahastatakse Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondist, poollooduslike koosluste hooldamiseks 6,5 miljoni euro eest.

 

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallataval maal leidub poollooduslikke kooslusi 33 700 hektarit. Sellest 24 000 hektarit on antud rendile, et säilitada seal Eesti pärandkooslustele omane liigirikkus. Vajaliku investeeringuraha, näiteks aladele juurdepääsude loomiseks ja nende taastamiseks, saab RMK suures osas Euroopa Liidu tõukefondidest.

 

Poollooduslike koosluste kaitseks on koostatud aastateks 2014– 2020 tegevuskava. Selles on seatud eri niidutüüpide kaitse eesmärgid ning ka vajalikud tegevused ja prioriteedid ja neid tegevusi toetatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest «Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine». Uus tegevuskava valmib järgmise aasta alguseks ja selle kohaselt peaks Eestis 2027. aastaks olema hoolduses 50 000 hektarit pärandkooslusi.

 

Toetusraha on tugi kohalikule kogukonnale

Pärandkoosluste hooldamise toetamisel on oluline ka sotsiaalmajanduslik mõõde. Aastate jooksul on toetust saanud tuhatkond ettevõtjat – valdavalt kohalikud inimesed. Üks paljudest toetust saanud põllumeestest on Viljandimaal Tännassilma jõe luhal tegutsev Kärma talu peremees Andero Tank.

Kärma talu on Andero suguvõsa käes olnud Põhjasõjast saati ning mehe sõnul karjatati veel 60–70 aastat tagasi Tännassilma jõe luhtadel loomi ning talupered käisid kaugemal jõeluhtadel heina tegemas.

Pärandkoosluste hooldamise juurde jõudis Andero Tank pooleldi olude sunnil, sest kui ta hakkas talu taastama, olid ümbruskonna põllud juba teise põllumeeste kasutuses. Et Andero kasvatas lambaid ja pidas mesilasi, siis tuligi tal mõte taastada vanad luhaniidud, kus selleks ajaks kasvas tihe pajuvõsa.

Kärma talus on kolme aastaga taastatud 40 hektarit endisi luhaheinamaid ja plaanide kohaselt peaks taastatud koosluste pindala ulatuma järgmiseks aastaks 50 hektarini.

Praegustest maadest kolmandik kuulub Kärma talule, ülejäänu on Andero Tank rentinud RMK-lt. Ta on eemaldanud kinnistult võsa, kulud on talle osalt kompenseerinud Keskkonnaamet loodushoiutoetusena. Põhilised töötegijad Kärma talu väljadel on aga Šoti mägiveised, kes pole küll suuremad lihaloomad, kuid on suurepärased luhaniitude eest hoolitsejad.

«Kui kõik Excelisse panna, siis see just väga hea äri pole, sest juba heinapress maksab sama palju kui Porsche,» muigas Andero Tank. «Tänu pindalatoetustele saab küll kulud kaetud, aga mingit kasumit sellest ettevõtmisest ei tule – tegemist on pigem koduümbruse korrastamise projektiga.»

Peremehe sõnul on õnneks olemas Ühtekuuluvusfondi toetused. Toetusraha ei võimalda küll temasugusel väikesel hooldajal tehnikat osta, kuid selle eest on soetatud veiseid ja neile mõeldud kogumisaedu ning rajatud elektrikarjuseid.

Andero Tanki töö on läinud asja ette, sest kui talu luhaniitudel tehti pärast taastamistöid vahekokkuvõtet, selgus, et taimekooslus on juba mõne aastaga hüppeliselt suurenenud ja juurde on tulnud isegi III kategooria kaitsealuseid liike.

Info

Poollooduslike koosluste taastamiseks on võimalik toetust taotleda Ühtekuuluvusfondist. Info on leitav SA KIKi kodulehelt: https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/kaitsealuste-liikide-ja-elupaikade-sailitamine-ning-taastamine.