Tiit Kärner: avatud ühiskond on vale ideaal

Tiit Kärner  Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Sõna «avatud» on muutunud sama loosunglikuks kui Nõukogude Liidus oli sõna «kommunism», kirjutab füüsik Tiit Kärner.

Arengukavas «Eesti 2035» on ühe eesmärgina toodud riigi avatumaks muutmine. Sellisel kujul püstitatuna on see eesmärgiks täiesti kohatu, nii nagu oleks seda ka riigi suletumaks muutmine. Sõna «avatud» on muutunud sama loosunglikuks kui Nõukogude Liidus oli sõna «kommunism». Neid ühendab see, et mõlemad kujutavad endast teatud ideaali, unelmat, mille poole püüdlemine on küll ilus ja hea, kuid mis konkreetse sihina ei ole kasutatav. On korduvalt meelde tuletatud, et üks tuntumaid kultuuriuurijaid Claude Lévi-Strauss hoiatas inimkonda UNESCO tribüünilt ühiskondade liigse avatuse eest. Põhjuseks see, et avatus vastandub maailma mitmekesisusele. Mitmekesisus on aga arengu eeldus.

Esimesena mõistis seda Charles Darwin. Loodusliku arengu tagab Darwini triaadi nime all tuntud mehhanism, mille koostisosad on pärilikkus, muutlikkus ja looduslik valik. Muutlikkuse ülesanne on luua varieeruvaid koopiaid, pärilikkusel nende säilitamine loodusliku valiku jaoks ning looduslik valik on see, mis nende koopiate suhtes otsuse langetab ning parima välja valib. Muutlikkus toimib juhusepõhiselt, valik aga kontrollib tulemust antud looduslikus kontekstis. Nii toimub areng.