/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/11/10/13467378t1hdfe3.jpg)
Koroonapandeemia annab tõuke tarneahelate lühendamisele elektroonikatööstuses, mille tulemusena tuuakse Aasiast osa tootmist tagasi Euroopasse, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist pealkirjaga «COVID-19 mõju arengusuundumustele».
Arenguseire: koroona võib anda elektroonikatööstusele arenguvõimaluse
Eesti peab investeeringutest osasaamiseks pakkuma investoritele stabiilset majanduskeskkonda.
«Elektroonika ja elektriseadmete tootmine on Eestis väga suure ekspordi osakaaluga sektor, kus kriisi negatiivne mõju on avaldunud peamiselt läbi tootmissisendite tarneraskuste ja tööjõuprobleemide,» ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. «Sektori tulevikuperspektiivid on soodsad, kuivõrd nõudlust elektroonika järele kasvatavad ülemaailmsed suundumused nagu tööstuse digitaliseerimine ehk Tööstus 4.0, asjade internet ning keskkonnasäästu püüdlused.»
Pandeemia tõi elektroonikatööstusele kaasa komponentide tarneprobleemid, kuna suleti tehaseid nii Aasias kui ka Euroopas.
«Varustuskindluse eesmärgil on kiirenenud tootmise paigutamine lõppturgudele lähemale, mille tulemusel paikneb osa sellest Aasiast ümber Euroopasse. Eesti jaoks on küsimus, kuidas nendest soodsatest arengutest osa saada ,» rääkis Varblane.
Varblane lisas, et Eesti elektroonikatööstuses on kandev roll välisosalusega ettevõtetel, kus luuakse üle 90 protsenti sektori käibest ja ekspordist.
«Rahvusvahelised kontsernid on oma tegevuste ümberpaigutamisel väga pragmaatilised – investeeringute toomiseks ja hoidmiseks peab Eestil olema selge eelis. Otsitakse stabiilset ja prognoositavat majanduskeskkonda koos sobiva tööjõuga,» selgitas Varblane. «Eesti kuvandi kujundamisel võiks targale tööstusele ja selle perspektiividele senisest enam tähelepanu pöörata.»
Varblase sõnul lähevad Eestis elektroonikatööstus ja elektriseadmete tootmisega tegelevad ettevõtted koroonapandeemia teisele lainele vastu pigem heas seisus.
«Ebakindlust loovad pandeemiaga seotult riikidevahelise liikumise piiratus, kaubandussõjad ning rohepöördega seotud pikemaajalised küsimused – nii süsinikumaksud kui ka keskkonnahoiuga seotud piirangud,» lisas Varblane. «Teisalt tähendavad rohepöörde püüdlused ja uued säästlikud tehnoloogiad nõudluse suurenemist elektroonikatööstuse pakutava järgi.»
Elektroonika ja elektriseadmete tootmises oli eelmisel aastal hõivatud 12 700 töötajat ehk 2,3 protsenti. Sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 1,5 protsendi ehk 382 miljoni euroni. Eesti ekspordist moodustas elektroonika ja elektriseadmete tootmine üle 8 protsendi.
Sektori ettevõtete kuukäive kahanes tänavu aprillis ja mais viiruskriisi tõttu aasta varasemaga võrreldes kuni 24 protsenti, kuid jõudis juunis tagasi eelmise aasta tasemele.
Arenguseire Keskuses koostatud koroonakindlusindeksi järgi paigutub elektroonika ja elektriseadmete tootmine 17 majandusharust kriisile vastupidavuselt üheksandal kohal 0,35 punktiga.