Solman: riik kohtleb enneaegselt sündinud laste emasid ebavõrdselt

Imik. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Rahvastikuminister Riina Solman saatis sotsiaalminister Tanel Kiigele ettepaneku muuta seadust, et kaitsta enneaegsete laste emasid ebavõrdse kohtlemise eest.

Kui enneaegne laps tuleb ilmale enne 28. rasedusnädalat, antakse emale haigusleht, mis tagab talle vaid 70 protsenti eelmise aasta keskmisest palgast. Muudatusettepaneku järgi aga tuleks anda ka nii varakult sündinud laste emadele sünnitusleht kohe lapse sündimisel, mis tagab neile 100 protsenti varasemast keskmisest palgast.

«Sügavalt ennetähtaegse lapse sünd on alati ootamatu ning tekitab lapsevanemates hirmu ja teadmatust. See on emotsionaalselt ülimalt keeruline aeg, milleks lapsevanem ei saa kuidagi ennast ette valmistada,» kirjutas Solman Kiigele.

Sestap leiab rahvastikuminister, et naisi, kelle laps sünnib enne 28. rasedusnädalat, ei tohi kohelda hüvitise määramisel ebasoodsamalt kui neid naisi, kelle laps sünnib 28. nädalal või hiljem.

«Riik peab tagama sel keerulisel perioodil perele omalt poolt maksimaalse toe, et lapsevanemad võiksid keskenduda vaid kõige olulisemale – oma lapsele,» leiab Riina Solman.

Eestis sünnib igal aastal pisut rohkem kui 700 enneaegset last. Lisaks võrdsele kohtlemisele materiaalses mõttes on rahvastikuministri soov, et riik pakuks emadele ja isadele, kelle perre on sündinud enneaegne laps, ka maksimaalselt psühholoogilist tuge raseduskriisinõustamise ja kogemusnõustamise näol.

Kirjas sotsiaalminister Tanel Kiigele teeb rahvastikuminister teisigi ettepanekuid, mis puudutavad naistele hüvitise maksmist ja võrdset kohtlemist. Näiteks kui enneaegne laps sünnib surnuna. Või sünnib küll enne plaanitud tähtaega elusana, kuid sureb enne 28. rasedusnädala täitumist.

Lisaks soovib rahvastikuminister, et rasedusega seotud haigestumise puhul ja arsti määratud juhtudel maksaks haigekassa naisele haigushüvitist alates 1. päevast ning 100 protsenti varasemast palgast praeguse 70 protsendi asemel.