/nginx/o/2020/11/27/13499261t1h8723.jpg)
Nõukogude Liidus oli kolm tuumaallveelaevade väljaõppekeskust, millest suurim asus Paldiskis. Paldiski reaktorid asusid tuumaobjekti niinimetatud peahoones, mis oli 208 meetri pikkune, 40 meetri laiune ja 22 meetri kõrgune ehitis.
NATO tähistuse järgi Echoklassi tuumaallveelaeva reaktor käivitus Paldiskis 1968. aastal, millele 1983. aastal lisandus Delta- klassi allveelaeva täismõõdus simulatsioonikeskus. Muide, Delta oli tõeline viimsepäeva relv, mis oli suuteline kandma 16 kontinentidevahelist tuumaraketti.
Pärast Tšernobõli katastroofi reaktorite töö peatati ning Eesti iseseisvumise järel otsustati Paldiski objekt sulgeda. Reaktorites kasutatud tuumkütus eemaldati ja viidi Venemaale. Reaktorisektsioonide ohutustamiseks ümbritseti need betoonsarkofaagidega ning nende sisemuses täideti mitu kiirgusohtlikku sõlme ja avaust betooniga. 1995. aastal anti objekt üle Eesti vabariigile ning selle haldamiseks loodi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv AS A.L.A.R.A.
Samal aastal alustati Paldiski endise tuumaobjekti korrastamist ning aastate jooksul puhastati ja lammutati enamus objektil asunud hooneid ja rajatisi. 1997. aastal rajati endise tuumaobjekti peahoonesse radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, kuhu paigutati objektil tekkinud radioaktiivsed jäätmed.
Kuid AS A.L.A.R.A. ei tegele ainult Paldiski objektiga. 1960. aastatel rajati Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla, kuhu toodi tollases Eesti NSV-s tsiviilotstarbel tekkinud radioaktiivsed jäätmed. Hoidla oli kasutusel aastatel 1963–1995 kuni selle ülevõtmiseni AS A.L.A.R.A. poolt. on hoidlas olnud jäätmed sealt eemaldatud ja ladustatud Paldiski vaheladustuspaika.
Praegu tegeleb AS A.L.A.R.A. nii endise tuumaobjekt haldamise kui Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete vaheladustamisega. Eestis tekib igal aastal kuni kuupmeeter erinevaid radioaktiivseid jäätmeid, mis jõuavad radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaika, kus need turvaliselt ladustatakse.
«Põhimõtteliselt näeb tehnoloogia välja nii, et vastu võetud jäätmed käideldakse ja pakendatakse spetsiaalsetesse konteineritesse ning paigutatakse vastavalt liigile objekti peahoones asuvasse vaheladustuspaika,» selgitas AS A.L.A.R.A. keskkonnatehnika spetsialist Alari Kruusvall.
Vaheladustuspaika on kogutud ka ligi 182 tonni radioaktiivselt saastunud metalli, mis on peamiselt pärit Paldiski endiselt tuumaobjektilt. Lähiaastate üks eesmärk on ümbersulatamise teel nende jäätmete mahu oluline vähendamine ja materjali taaskasutus. Rootsis ja Saksamaal on tehased, mis on suutelised radioaktiivselt saastunud metalli sulatamisprotsessi käigus eraldama radioaktiivsed ained. Saadud puhas metall suunatakse taaskasutusse ja kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik betoneerimine ja pakendamine.«Protsess näeb välja nii, et saadame sulatamisele 14 poolkõrge merekonteineri täit metalli ja tagasi saame ühe konteineri radioaktiivsete jäätmetega,» selgitas ta.
Tuumaobjekt, mida tulevikus pole
2015. aastal läbiviidud eeluuring näitas, et Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide senisel kujul hoiustamine on ohutu kuni 2040. aastani, mil need tuleb lammutada ja lõppladustada. Selleks sobivaim lahendus on Eestisse rajada maa-aluse ja maapinnale ehitatud lõppladustuspaiga sektsioonide kombinatsioon, kus suurema aktiivsusega reaktorikomponendid ja pikaajalised jäätmed tuleb paigutada vähemalt 30 meetri sügavusele maa alla.Sisuliselt tähendab see Paldiski endise tuumaobjekti likvideerimist ja senise radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga asemele lõppladustuspaiga rajamist, millega tagatakse radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ja ohutu ladustamine.Möödunud aastal algas projekt Paldiski endise tuumaobjekti likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks vajalike uuringute elluviimiseks.
Projekti kogumaksumus on 7,555 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85 protsenti ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi toetus on 15 protsenti.
Praegu on alustatud Lääne- Harju vallas lõppladustuspaigaks sobilike asukohtade otsingut ning selleks on välja kuulutatud riigihanked kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning selle aluseks olevate uuringute elluviimiseks.
Lõppladustuspaigaks sobiv asukoht peab olema välja selgitatud 2023. aastal ning eriplaneering kehtestatud 2025. aastal. Praeguse kava järgi algab ehitus hiljemalt 2037. aastal, millele eelnevad lõppladustuspaiga projekteerimine ning ehitus- ja kiirgustegevuslubade taotlemine. Seejärel on võimalik alustada reaktorisektsioonide lammutamist ja 2050. aastaks peaks Paldiski endine tuumaobjekt olema täielikult likvideeritud.
Praeguse kava järgi algab uue lõppladestuspaiga ehitus hiljemalt 2037. aastal ja pärast seda on võimalik alustada reaktorisektsioonide lammutamist ja 2050. aastaks peaks Paldiski endine tuumaobjekt olema täielikult likvideeritud.
Sander Silm
Harry Liiv
Keskkonnaministeeriumi
asekantsler
Iga riigi moraalne kohustus on vältida radioaktiivsete jäätmetega seotud koormuse tulevaste põlvkondade kanda jätmist. Lõppladustuspaiga rajamisega saavad radioaktiivsed jäätmed pikaajaliselt ning ohutult ladustatud. Rajatav lõppladustuspaik peab vastama kõigile rahvusvahelistele keskkonnaja kiirgusohutuse nõuetele. Radioaktiivsed jäätmed hoiustatakse lõppladustuspaigas spetsiaalsetes betoonkonteinerites, mis omakorda paigutatakse erilahendusega betoonist rajatistesse, mille juurde kuulub ka jälgimissüsteem. Rajatiste jäätmetega täitudes kaetakse need betooni, savikihi ja pinnasega.
/nginx/o/2023/03/20/15209349t1h636d.jpg)