Aino Järvesoo nimelise auhinna sai neli inimest

Rein Taagepera. Foto: Sille Annuk

Professor Aino Järvesoo nimelise auhinna said tänavu Rein Taagepera, Ene-Margit Tiit, Hinge-Mai Raud-Pähn ja Jüri Trei. Auhinnafond on 25 000 eurot.

Auhinna saavad inimesed, kes on Eesti rahva kestmise ja eestluse hoidmisega ühiskonnas silma paistnud. Elutöö auhinna sai Rein Taagepera, silmapaistva meediategevuse auhinna Ene-Margit Tiit ning eesti kultuuri ja keele hoidjatena välismaal tunnustati Hinge-Mai Raud-Pähni ja Jüri Treid.

Üheks pühendunult eestluse kestmise nimel töötanud inimeseks oli ka professor Aino Järvesoo, kelle sünnist möödus tänavu 23. septembril 110 aastat. Järvesoo oli suure missioonitundega eestlane. Tema soov oli, et Eesti rahva arv ei kahaneks ning ta panustas selle eesmärgi saavutamiseks suure osa oma ajast ja varast. Tema silmapaistvamad algatused olid «Igale lapsele 1000 krooni» ning abikäe ulatamine peredele, kes vajasid tol ajal tasulist viljatusravi.

Aino Järvesoo auhinna laureaatide väljaselgitamiseks korraldati avalik konkurss, mis kuulutati välja tema sünniaastapäeval, 23. septembril. Pere Sihtkapitali nõukogu valis kandidaatide hulgast välja neli auhinna nominenti ning esitas need rahvastikuministrile.

Elutöö auhinna koos 10 000-eurose preemiaga sai professor Rein Taagepera. Viimase kümmekonna aasta jooksul on Taagepera sulest ilmunud artiklid väljendanud kasvavat muret inglise keele pealetungi ja eesti keele taandumise pärast. Arvukate politoloogia ja sotsiaalteaduste meetodite teemaliste publikatsioonide kõrval on Taagepera avaldanud raamatuid ja artikleid, mis keskenduvad eesti rahva edasikestmisele ja püsimajäämisele ning Eesti iseseisvuse, selle kaotamise ja taastamise loole.

Auhinna silmapaistva meediategevuse eest eesti rahva ja eestluse kestmise käsitlemisel koos 5000 euro suuruse tasuga saab professor Ene-Margit Tiit, kes on tegutsenud energiliselt rahvastikustatistika valdkonnas, pühendudes lisaks ka pereuuringutele, majandusliku toimetuleku probleemidele ja meie ühiskonna sotsiaalse struktuuri nendele trendidele, mis peaksid panema mõtlema iga vastutustundlikku kodanikku. 

Eesti kultuuri ja keele hoidmise eest välismaal saavad tunnustuse Hinge-Mai Raud Pähn ja Jüri Trei. Mõlemale määrati ka 5000-eurone preemia.

Hinge-Mai Raud-Pähn on olnud Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu ja juhatuse liige, ajakirja Rahvuslik Kontakt peatoimetaja, rootsieestlaste arhiivi korraldaja, kunstiajalooartiklite autor, keelekursuste, laste suvekodude ja Gröndali Eesti seenioride kodu asutaja, Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja eesti rahvakunsti huviringi «Triinu» liige Rootsis.

Jüri Trei eestvedamisel hakkas 1999. aastal taas ilmuma pikalt varjusurmas olnud Peterburi eestlaste häälekandja Peterburi Teataja. Trei on võtnud südameasjaks võõrsile maetud eestlaste mälestuse jäädvustamise ja nende matmispaikade korrastamise ning kaardistamise. Trei oli ka Peterburi Jaani kiriku taastamise idee algataja ja üks elluviijaist. Peale ida-diasporaa tegevuste on Trei koostöös mitmete ministeeriumide, ametkondade ja väliseesti esindajatega aidanud ette valmistada Rahvuskaaslaste programmi, mis sai alguse 2004. aastal.

Pere Sihtkapital on 2019. aastast tegutsev rahvastikupoliitika valdkonna mõttekoda Eestis, mis on partner valitsusele, avalikule- ja erasektorile ning laiemale üldsusele. Pere Sihtkapitali eesmärk tugineb põhiseadusele, mille kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.