AK ⟩ Digikultuur. Kas digiplatvormid söövad loovuse ja innovatsiooni?

Amazoni asutaja ja Jeff Bezos naermas. Foto: LINDSEY WASSON/REUTERS

Mõne nädala eest kirjutas Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager Twitteris, et esialgse analüüsi põhjal on Amazon nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal kuritarvitanud oma valitsevat turupositsiooni väiksemate ettevõtete suhtes. Euroopa Komisjon on varemgi üritanud piirata selliste digiplatvormide nagu Google’i võimet suunata konkurentsi ja turge oma soovide ja suva järgi. Ka USA Kongress on viimase aasta jooksul korduvalt juurelnud platvormettevõtete võimu ja mõju üle nii majanduses kui ka poliitikas, küll tunduvalt tagasihoidlikumate tulemustega kui EL.

Platvormid on näiliselt täiuslikud turud. Amazon pakub enam kui 120 miljonit toodet; ka kõige suuremad ostukeskused ja kaubandusketid ei saa sellele ligilähedalegi. Samas on kõik suured platvormid üles ehitatud klikipõhisele loogikale: mida enam klikke, seda kallimalt saab klikke suunavaid tegevusi müüa.

Seetõttu on platvormidel suurepärane võimalus pakkumist ja nõudlust suunata. Just seda Euroopa Komisjon Amazonile ja Google’ile ette heidabki: nendel platvormidel ei valitse vaba konkurents, vaid platvormide sissetulekuid suurendav konkurents. Ja enamgi veel, iga klikk on potentsiaalne info tuleviku tarbimisvalikuid silmas pidades – ja uus võimalus suunata platvormil toimuvat tegevust niimoodi, et platvorm sellest kõige enam kasu lõikaks.

Kui peame silmas seda, et näiteks Google’i globaalne turuosa internetiotsingutest on üle 90 protsendi, siis annab see aimu sellest, kui tähelepanuväärse nähtusega meil tegemist on. Platvormide seesugune käitumismuster meenutab üha enam feodaalkorda. Ettevõtted, kes soovivad nt Amazoni või Google’i otsingutes esilehele mahtuda, sarnanevad vasallidega: reklaami eest peate maksma ka siis, kui teie toode on kõige populaarsem või kasutajate poolt hinnatud. Samamoodi on tarbijad otsekui sunnismaiselt kinnitatud megaplatvormide külge, kuna muid võimalusi sama hästi kui ei ole.