AK ⟩ EKI keelekool: 18. novembri ruut

Tiia Valdre Foto: Erakogu

Veebisõnastike kasulikkusest kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Tiia Valdre.

Reisimisest rääkimine on praegu kui haavale soola raputamine, ent loodetavasti tohime ja julgeme lähitulevikus sõita vähemalt oma lähemate naabrite juurde, näiteks Lätti. Suhtlemisel on seal teadagi enamasti abiks inglise ja/või vene keele oskus ning kui sellest ei piisa, heidetakse pilk telefoni. Esimene valik kipub sel juhul olema Google’i tõlge. Läti-eesti suunal on see ilmselgelt kõhnuke, andes näiteks otsitava aadressi «18. novembra laukums» tõlkeks siinse lookese pealkirja. Täpsemat vastust ei tasu siiski otsima hakata inglise keele kaudu, vaid headeks abimeesteks on korralikud ja veel üsna uued läti-eesti ja eesti-läti veebisõnaraamatud. Sõnastik annabki vastuse, et tegemist on 18. Novembri väljakuga.

Veebisõnastike puhul tasub meeles hoida, et neis saab hõlpsalt navigeerida, vahetades keelesuunda ja uurides infot kord märksõnaväljalt, kord vastete hulgast või ka kogu sõnastikust. Läti-eesti ja eesti-läti sõnaraamatud on oma materjalivalikult ja ülesehituselt üsna erinevad, näiteks ei sisalda esimene kasutusnäiteid. Nõnda on mõistlik tundmatu läti sõna – võtame näiteks upe – puhul kõigepealt vaadata läti-eesti sõnaraamatust järele, mida sõna tähendab (upe on ’jõgi’), ja siis huvi püsides selle teadmisega minna eesti-läti sõnastikku näitelausete varal uurima, kuis see sõna lausetes käitub. Inimesele, kel ärksam keelehuvi või pikal sõidul lihtsalt igav, on risti-rästi veebisõnastikes liikumine kui põnev detektiivitegevus, näiteks saab lahti muukida kohanimesid: Lielupe ’suur jõgi’, Dzirnupes ’veskijõe’ jne. Läti muutub seeläbi muide tunduvalt maalähedasemaks ja harilikumaks.

Veebisõnastike suhtes on ootus, et nad aja jooksul täienevad ja täiustuvad. Nii vajaks läti-eesti suund hädasti linki läti sõnade muutmisinfole (kas upi on sama sõna mis upe? aga upei?), kohendada tuleks vastuolud eri keelesuundade vahel (nt läti-eesti: apavs ’jalats’, eesti-läti: jalats ’apavi’) ja muidugi läheb tarvis uuemat sõnavara. Ma ei tea, mis lepingutega need sõnakogud on seotud, aga vast leiduks asjaosalistel huvi ja veidi raha, et mõningast järelkohendamist teha?

Ent keelt saab muidugi õppida igat moodi. Meeles püsib Läti piiriäärses metsatalus elanud poisike, kes oli eesti keele õpetust saanud Eesti telekanalites näidatavate multikate varal. Oli südantsoojendav, kuidas ta hommikuti tõsisel moel tervitas külalisi fraasiga «Tere-terekest», sest just nõnda olid teretanud tema multifilmikangelased.