/nginx/o/2020/11/27/13498219t1h170d.jpg)
Kõik, kes on autojuhtimisega kokku puutunud, on tõenäoliselt märganud, et juhid jagunevad laias laastus kolmeks. Osa on kihutajad, hullud, kes ei mõista normaalselt liigelda. Nood kihutavad kõigist mööda ja tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Trügivad ise vahele ja pärast jälle ei lase teisi liiklejaid vahele. Siis on teine grupp juhte, kes igal pool venivad, passivad teel loodust, ei suuda õigel ajal mööda sõita või ristmikku ületada, rääkimata kiiresti parkimisest – need on käpardid. Nende pärast tekivad ummikud. Nii kihutajad kui ka käpardid tuleks põhimõtteliselt liiklusest eemaldada, sest nad on ohtlikud. Jääb üle kolmas kategooria – need, kes sõidavad nagu mina, normaalselt. Kuna meid on palju, siis võib öelda ka meie – head ja korrektsed liiklejad. Seega siis kolmene jaotus kihutajad-meie-käperdised, ehk lühendatult KMK. Huvitaval kombel tekib ilus sümmeetria – K-d on pahad ning ainult M on hea.