Süsinikubumerang lendas tagasi ka Eesti tsemenditööstuse pihta

Kunda Nordic Tsement ASil oli sel aastal kaks sündmust, mis koroonakriisi varjus avalikkusel märkamata jäid. Esiteks lõpetas tehas esimese koroonalaine ajal Eestis 150 aastat toimunud klinkritootmise. Foto: Ülari Pai

Tänavu 150. aastapäeva tähistanud Kunda tsemenditehas lõpetas kevadel ühe tsemenditootmise alustegevustest – klinkritootmise. Klinker veetakse nüüd Eestisse uue omaniku tehasest Gotlandilt ehk Ojamaalt. Klinker on kõrgel temperatuuril reaktsioonivõimeliseks töödeldud mineraalne materjal, mis on tsementide põhiline koostisosa.

Pöördelise muutuse põhjus tootmises on majanduslik: üha kasvavad CO2 kvooditasud ning Venemaa ja Valgevene kvoodivabalt toodetud tsemendi tollivaba tulvamine siinsetele turgudele. See sarnaneb olukorraga elektriturul, kus kallid kvoodid ja kvoodivabalt toodetud ning tollivaba Vene ja Valgevene elekter meie oma elektri- ja põlevkivitööstusel hinge kinni on pannud.

Sedalaadi suuskade risti­minekut kaubandusreeglite ja kliimavajaduste vahel võiks nimetada ka süsinikulekke bumerangiefektiks.

Formaalselt kliimasõbralike riikide ja ettevõtete soov viia süsinikumahukas tootmine kolmandatesse riikidesse kahjustab bumerangina kliimainnovatsiooniga kaasa minevaid ettevõtteid. Põhjuseks kolmandate riikide kliimat kahjustades loodud odavate toodete turuletulek ka Euroopa Liidus.