Noorsootöötaja kutset taotles Eestis tänavu 151 ja osakutset 657 inimest ning taotlejate hulk on viimase viie aasta suurim, vahendas Haridus- ja teadusministeerium (HTM).
Kutsetunnistust taotles tänavu rekordarv noorsootöötajaid
«Meil on väga hea meel näha, et noorsootöö muutub järjest populaarsemaks ning noorsootöötaja kutse omandamist väärtustavad üha rohkem nii noorsootöötajad kui tööandjad,» nentis haridus- ja noorteameti noortevaldkonna peaekspert Eilika Mätas.
Noorsootöötaja kutse taotlemine on eelkõige eneseanalüüsi abivahend valdkonna spetsialistile, mis samaaegselt tõendab ka tööandjale noorsootöötaja kompetentsust ja kindlustab tehtava töö kvaliteeti. Paljud tööandjad on sidunud noorsootöötaja kutse olemasolu pakutava palgatasemega.
Noorsootöötaja kutsetunnistuse said sel aastal 151 taotlejast 128 ja osakutsetunnistuse 657 taotlejast 647. Eelmisel aastal taotles noorsootöötaja kutset 89 ja osakutset 513 inimest.
Kutse saamiseks tuleb noorsootöötajal esitada portfoolio koos eneseanalüüsiga ning läbida kuni 45-minutiline vestlus. Kutsetunnistust tuleb uuendada iga viie aasta tagant, taastõendajatelt oodatakse vaid portfoolio edastamist ning vajadusel küsitakse lisaküsimusi või -dokumente. Laagrijuhataja ja -kasvataja osakutse taotlemisel viiakse hindamiseks läbi kirjalik eksam ning taastõendamine on dokumendipõhine.
Järgmisest aastast hakkab noorsootöötaja kutse taotlemisel kehtima uus kord. Esmakordset kutset on võimalik taotleda kaks korda aastas ning taastõendada neli korda aastas. Täpsemad kuupäevad järgmise aasta taotlusteks selguvad jaanuaris. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 päeva.
Taotlejate nõustamiseks on kavas eelnevalt läbi viia ka erinevaid tutvustavaid veebiseminare ja eranõustamisi.