Maastikusõidukiga liiklejal tasub põgenemise asemel reegleid järgida

Maastiku­sõidukil talisporti harrastada on lõbus, aga peab teadma, kus võib ja kus ei või sellega sõita. Foto: Shutterstock

Mootorsõiduki juht peab tundma reegleid, kuidas liikluses osaleda, aga kui looduses lumesaani või ATVga sõites teisi masinaid polegi, kas see vabastab kohustusest käituda seaduse järgi? Nii see kindlasti pole, kuid on ette tulnud, et ATVga maastikukaitsealal rallija proovib gaasi lisades seadusesilma eest pakku saada.

„Möödunud aastal Alam-Pedja looduskaitsealal sõideti eest ära ja prooviti varjuda tallu,” rääkis Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. Kuigi rikkujaid on ka jälitatud, siis proovitakse inimesi ohjata, pannes üles tõkkeid ja seades välja infosilte paikades, kus ei tohi masinatega mütata. „Inimeste motovõimekus pidevalt kasvab, samuti probleemid, aga peame olema ka eetilised elu suhtes enda ümber.”

Maastikusõidukite reeglid on sätestatud liiklusseaduses, looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades. Need on laias laastus sellised, et maastikul võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal. Luba ei nõuta politsei- ja tollitöötajatelt ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegijatelt ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega: elektri- ja sideliinide hooldus ja parandus või muud sellised tegevused.

Kus võib sõita?

Liiklusseaduses välja toodut lahti rääkides tähendab see, et looduse säästmiseks oleks parim looduses ATVd mitte kasutada, aga kui tegu on inimese enda maaga, mis ei asu kaitsealal ja seal pole kaitsealuseid liike, on see tema otsustada, kas ja kus ta sõidab. Kaitsealal ei piisa maastikusõiduki kasutamiseks vaid maaomaniku nõusolekust, peab olema ka kaitseala valitseja nõusolek.

Looduse hoidmiseks tasub lumesaaniga sõita ainult piisava lume- ja jääkattega, kui maaomanik seda lubab, ja väljaspool kaitsealuseid loodus­objekte.