Valgusreostus tekitab hulga keskkonnaprobleeme

Kuigi valgusreostuse vähendamiseks on hakatud aina enam kasutama energiasäästlikke leedvalgusteid, on tegu siiski vastuolulise teemaga. Foto: Erakogu

Praegusel pimedal ajal torkab silma tehisvalgusallikatest pärit õhus ja pilvedel hajunud või peegeldunud valgus, mis tekitab valgusreostust. See on aktuaalne teema nii tervise kui ka näiteks virmaliste pildistamise seisukohast, mistõttu tutvustan seekord seda nähtust.

Valgusreostusega on tegu siis, kui tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda. Näiteks tänavalaterna valgus võib segada inimeste magamist, sest selle valgus, mis on tegelikult ette nähtud vaid teed valgustama, satub ka mujale, näiteks magamistuppa ehk soovimatusse kohta.

Tehisvalgus viitab aga sellele, et valgusreostus on kaasnähtus eeskätt tänapäevases (tööstus)tsivilisatsioonis, kus saab piisavalt energiat kasutada ja suunata seda valgustitesse. Täpsemalt peetakse valgusreostuse allikaks valesti suunatud tänavavalgustust, hoonete ja monumentide valgustust ja valgustatud välireklaame, viimaste mõju üha kasvab. Kõige rohkem on valgusreostust tiheasustusaladel, eriti hiidlinnades ja nende kogumites.

Valgusreostus tekitab keskkonnaprobleeme, kahjustab ökosüsteeme, sest ajab sassi päeva ja öö rütmi, st muudab valguse ja pimeduse loomulikku rütmi, segab astronoomiliste vaatluste tegemist, sest tähistaevas muutub heledamaks, tähed ega planeedid ei eristu enam kuigi hästi; rikub inimeste tervist, sest mõjutab psühholoogiat, hormonaalset tasakaalu, käitumist ja nõrgendab immuunsüsteemi ehk kunstlik päeva ja öö tsükli muutmine võib lõpuks põhjustada tõsiseid psühholoogilisi ja füsioloogilisi tagajärgi, isegi soodustada vähi teket.

Kuigi valgusreostuse vähendamiseks on hakatud aina enam kasutama energiasäästlikke leedvalgusteid, on tegu siiski vastuolulise teemaga: nende energiasäästlikkus võib innustada hoopis suuremat arvu valgusteid kasutama. Samuti on tegu intensiivsema valgusega ja leedvalgus on sinakam kui naatriumlampide oma ehk lainepikkus on lühem – see tähendab, et valgusreostus hoopis suureneb, sest Maa atmosfääris hajub väiksema lainepikkusega ehk sinakam valgus rohkem kui punakamad toonid. Molekulaarse hajumise intensiivsus oleneb lainepikkusest – põhjus, miks taevas on päevasel ajal sinine. Lisaks mõjutab sinakam valgus kollakamast rohkem inimese füsioloogiat, pärssides näiteks melatoniini tootmist, mis raskendab omakorda uinumist.

Leidub siiski ka midagi head: ilmavaatlustel kergendab valgusreostus madalate ja veidi ka keskmiste pilvede vaatlemist ja määramist, kuid ülemised pilved jäävad enamasti ikka pimeduse varju.

Tehisvalguse abistav mõju oleneb õhumassi sumestatusest, uduvine ja põuavine halvendavad vaatlustingimusi, sest valgus hajub õhus olevatelt tolmu- või niiskuseosakestelt rohkem, ja valgusallikate suunast. Kui valgusreostus on tugevam pooles kuni kolmveerandis taevas, siis see pigem soodustab vaatlustingimusi, aga kui see on ühtlane igal pool vaatleja ümber, on tegu halvendava asjaoluga.

Tänasega saab ebatavaliselt soe ilm otsa, asendudes kargemaga. Põhjuseks on kõrgrõhkkond. Ilmamuutusega kaasneb arvatavasti kohatine lumi, kuid mitte palju.