Väikeste puitmajade nõudlus kasvab

Norra vaba­ajamajad ehk hütid pole meie mõistes suvilad, sest paljud neist pannakse püsti hoopis mägedes asuvatesse suusa­keskustesse või rannikule ja on kasutuses aasta ringi. Foto: Erakogu

Hoolimata kogu Eesti tööstust räsinud pandeemiast on puitmajade tootjad tuleviku suhtes lootusrikkad, sest nõudlus tehases valmivate väiksemate elumajade ja suvilate järele kasvab.

Puitmajaliidu tegevjuhi Lauri Kivili hinnangul on turusituatsioon nüüd, uue viirusepuhangu ajal märgatavalt parem kui kevadel. „Maja­tehaste peamistel partneritel ehk arendajatel on tekkinud arusaam turu vajadustest ja klientide võimekusest. Kui kevadel peatusid lepingute läbirääkimised päeva pealt, siis suvel ja sügisel on suur osa projektidest taas töösse võetud,” märkis ta. Lisades, et ühiskond on olukorraga suures osas harjunud.

„Teadmatus ja hirm on asendunud uue elukorralduse aktsepteerimisega. Kindlasti avaldavad positiivset mõju koroonavaktsiini edukad katsetused. See on lisanud ühiskonnale kindlustunnet: nii arendajale, kliendile kui ka üldises mõttes tööandjale, mis on hoonete ehitamise sektori jaoks võtmetähtsusega,” selgitas Kivil.

Positiivsena märgib Eesti puitmajade tootjaid koondava liidu juht, et eraklientide ostuotsused on varasemaga võrreldes läbimõeldumad – ollakse teadlikumad oma finantsvõimekusest ja realistlikumad soovidega. Oluliselt on kasvanud väiksemate hoonete – maakodude ja suvilate ehitamine.

Aastat kokku võttes märkis Kivil, et see on olnud väga närvesööv.