Ammu tegevuse lõpetanud põllumajandustootjad saavad toetust edasi ja kõik on jokk

Toetust makstakse loomade eest, kes ammu surnud. Foto: Shutterstock/montaaž

Põllumeestele maksumaksja rahast makstavate siseriiklike üleminekutoetuste süsteemi kaudu saavad kümneid tuhandeid eurosid toetust ka need, kes ammu toetatavate tegevustega ei tegelegi. Nimelt makstakse toetusi 14–15 aastat vanade andmete põhjal ega arvestata vahepeal toimunud muudatustega.

Nii leiame piimatootmise üleminekutoetuse saajate hulgast terve hulga põllumehi, kes lõpetasid piimatootmise 5–6 aastat tagasi. Raha sellesama tegevuse arendamiseks on nende kontodele aga laekunud senini. Kusjuures kõnealuseid toetusi pole vaja põllumeestel eraldi taotleda ega selle vajalikkust tõestada, vaid need tulevad kontole automaatselt. Jutt ei käi väikestest summadest, hinnanguliselt läheb viiendik toetusrahast lihtsalt n-ö kingituseks mineviku eest.

AS Perevara lõpetas piimatootmise 2015. aasta alguses. Asjast kirjutati meedias ning elati igati kaasa 1300pealise lehmakarja saatusele. Võiks arvata, et ühes piimatootmisele joone alla tõmbamisega lõppeb ettevõttele selle tegevuse eest toetuse maksmine, kuid nii see pole. Toetussummad laekusid edasi ja juriidiliselt ongi kõik korrektne, sest taolise süsteemi on paika pannud Euroopa Komisjon ning Eesti lihtsalt järgib juhiseid. Ainu­üksi viimase kolme aasta jooksul on Perevara saanud olematu piimatootmise toetuseks 273 000 eurot.

Perevara juht Alo Teder selgitas, et ettevõte tegutseb juba viis aastat teraviljakasvatajana ja piimakarja pidamise lõpetas viis aastat tagasi. „Jah, piimatootmise toetus laekub siiani. Muidugi ma pole selle vastu,” ütles ta. Ent tunnistas, et süsteem võiks õiglasem olla küll.