Kristina Kallas: haridusministri portfelli raskus

Eesti 200 esimees Kristina Kallas. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Eesti riigil ei ole kunagi varem lähiajaloos olnud nii palju raha kui praegu ja selle raha suunamine haridusse on kõige nutikam ja vastutusrikkam tegu, mida riigijuhid saavad teha, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas. 

Uuel haridusministril Jaak Aabil on ees suur põld nii seni pikalt tegemata töödest kui ka ikka veel lahendusteta probleemidest hariduse kõigil astmetel. Riigihalduse ministri tööpõllu oli Aab tõmmanud endale kitsamaks, keskendudes peamiselt asutuste kokku koondamisele ja maskivarude hankimisele. Põhjapaneva riigireformi tegemiseks, mis oleks Eesti demokraatia ja riigi toimimise viinud 21. sajandisse, ei paista sellel valitsusel tahet olevat. Haridusministri portfell on aga mitu korda raskekaalulisem, sest probleemide lahendamata jätmise kahju on riigireformi tegemata jätmise omast mitu korda suurem.

Haridussüsteemis on kesksel kohal kool, kuid hariduse otstarvet täidab enamik ühiskondlikke institutsioone alates peredest ja koduümbrusest, lõpetades kultuuriasutuste, kohalike omavalitsuste, huviorganisatsioonide ja meediaga. Ülo Vooglaid on öelnud, et ühiskonna kui institutsionaalse süsteemi igal elemendil on ka hariduslik otstarve. Lisaks sellele, et haridusminister juhib süsteemi, mis sisuliselt puudutab kogu ühiskondlikku korraldust, puudutab haridusvaldkond iga Eesti inimest kogu elukaares, imikust pensionärini välja.