Pisut rohkem kui 21 aastat tagasi võtsid Kosovo albaanlastest võitlejad kinni oma rahvuskaaslase Mehmeti ning piinasid teda Põhja-Albaania mägedes asuvas salavanglas. Tema ainsaks süüks oli toetus geriljaliikumise Kosovo Vabastusarmee (UÇK) poliitilisele rivaalile Kosovo Demokraatlikule Liigale (LDK) ajal, kui neist esimene pidas võitlust Serbia ülevõimu vastu.
Kosovo sünnivalud kummitavad jätkuvalt noort riiki (1)
«Ma olen veetnud ligi poole oma elust hirmus ja peidus. Alguses serblaste eest, siis nende eest, kes süüdistasid mind LDK liikmeks olemises, ning seejärel reeturi stigma eest. Nüüd pole millelgi enam minu jaoks tähtsust,» lausus Mehmet (tegu on varjunimega) Balkani uuriva ajakirjanduse võrgustikule BIRN.
Ta on juba kaks korda rääkinud Haagis tegutseva Kosovo erikohtu (KSC) prokuröridele oma üleelamistest iseseisvusvõitlejate käes ning andnud nõusoleku tunnistada ka protsessil UÇK liidrite vastu.
Kohus on seni esitanud süüdistuse viiele UÇK liikmele.
Novembri alguses Kosovo presidendi ametist tagasi astunud endist UÇK poliitilist juhti Hashim Thaçit, endist peaministrit, Kosovo Demokraatliku Partei juhti ja UÇK vastuluurejuhti Kadri Veselit, endist UÇK mässuliste kõneisikut ja kahel korral Kosovo presidendi kohusetäitjana töötanud Jakup Krasniqit ning parlamendi liiget ja üht UÇK võtmetegelast Rexhep Selimit süüdistatakse sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes.
UÇK asutajaliikmele ja ülemale Salih Mustafale on samuti esitatud süüdistus sõjakuritegudes, täpsemalt UÇKd toetamast keeldunud või väidetavalt serblastega koostööd teinud albaanlaste piinamises, alusetus vangistamises ja mõrvas 1999. aasta kevadel, vahendas BBC.
Prokurörid kuulasid sel sügisel kahtlusalusena üle endise UÇK kindralstaabi ülema ja Kosovo peaministri Agim Çeku, samuti UÇK taustaga Kosovo endine valitsusjuht Ramush Haradinaj keeldus mullu kohtu küsimustele vastamast.