Särava Kaljo Põllu tumedad vaimud seintel

«Päikesevene». Sarjast «Kodalased». 1974. Metsotinto. Eesti Kunstimuuseum. Foto: Repro

Näitusel «Mütoloogiline muinasmaailm» Adamson-Ericu muuseumis on väljas valik Kaljo Põllu 1970.–1980. aastate graafikaseeriatest «Kodalased», «Kalivägi», «Taevas ja maa», «Eesti maastik». Kuraator Kersti Koll on lähenenud mahukatele seeriatele vaoshoitult museoloogiliselt ja pakkunud võimaluse süveneda lihtsalt ja rahulikult Kaljo Põllu müütilisse maailma.

Kaljo Põllu (1934–2010) on tõepoolest legendaarne kunstnik ja õppejõud: 1960. aastatel Tartu Ülikooli kunstikabineti mootor ja kunstimaailma informatsiooni vahendaja, kunstirühmituse Visarid looja, Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreiside initsiaator, omanäolise õppemetoodika autor, intellektuaal, etnograaf. «Kaljo Põllu oli isiksus, kes vaatas tulevikku ja kelle vaateväli oli avar ning meel väsimatult otsiv. Ta viskas nalja, oli tähelepanelik, tagasihoidlik, ent eneseteadev inimene, kes seisis oma tõe eest. Delikaatne ja hell, mõnikord nukker ja solvuv, suhtlemisaldis, ent olulistes asjades kompromissitu. Poliitiliselt sõltumatu, säästis nõukogude ajal omi õpilasi ja suunas neid vaikimisi isemõtlemisele. Kriitiline, aga mõistev. Ebainimlikult töökas. Triiksärgi ja lipsuga, väikese kulunud punnis portfelliga,» kirjeldab Maarja Undusk teda järelehüüdes.

«Maa õnnistamine». Sarjast «Taevas ja maa». 1987. Metsotinto. Eesti Kunstimuuseum. Foto: Repro