/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/08/12/13270476t1hc49f.jpg)
Endine president Toomas Hendrik Ilves rõhutas valimiste turvalisusele pühendatud rahvusvahelisel konverentsil vajadust kasutada ja usaldada digiajastul valimiste läbiviimisel tehnoloogiat.
Ilves: valimistel tuleb usaldada tehnoloogiat (7)
«Turvaliste valimiste läbiviimiseks peaksime andmete usaldusväärsuse huvides keskenduma kaheastmelisele autentimisele ja teabe krüpteerimisele. Need meetodid on kättesaadavad, seetõttu pole digiajastul vaja kasutada tingimata paberhääletust,» ütles Ilves.
Eesti Vabariigi valimiskomisjoni juht Oliver Kask märkis oma ettekandes, et juba praegu ei saa valimisi läbi viia ilma digitehnoloogiateta. «Tehnoloogia kasutamise võimalused laienevad pidevalt. Vajalik on kaitsta olemasolevaid tehnilisi lahendusi ning lisaks peame arvestame ka uute IT-lahenduste ohutusega. Valimistel tuleb kasutada parimat võimalikku ja samas ka usaldusväärset tehnoloogiat,» ütles ta.
Rääkides usaldusest tehnoloogia vastu ütles Oliver Kask, et internetihääletust rakendatakse Eestis alates 2005. aastast ja see on pidevalt populaarsust kogunud. «See kasv on seotud üldise usaldusega riigi digitaalteenuste vastu,» hindas Kask.
Ta rõhutas, et valimistulemuste läbipaistvuse ja tõekindluse tagamiseks on valimiskomisjon kasutanud hulgaliselt meetmeid ning seni pole Eestis olnud ühtegi valimistega seotud küberintsidenti.
Stanfordi ülikooli küberpoliitika keskuse rahvusvahelise poliitika direktor Marietje Schaake rõhutas, et digitaalse hääletamise protsessi ja valimistulemuste õiguspärasus sõltub ühiskonna üldisest usaldusest riigi vastu. «Ka kõige parema tehnoloogia kasutamine ei asenda usalduse puudumist ühiskonnas,» ütles ta.
Käsitledes väärinformatsiooni valimiste usaldusväärsuse mõjutajana tõstis ta esile sotsiaalmeedia platvormide suurt mõju valimiste usaldusväärsusele. «Suurte tehnoloogiaettevõtete loodud platvormide nagu Facebooki ja Twitteri läbipaistmatus ei aita kaasa valimiste usaldusväärsuse tõusule. Erinevalt nt ajakirjanduse või televisiooni kaudu kampaania tegemisest puuduvad sotsiaalmeedia platvormide kasutamisel kampaanias selged rahastamise reeglid ning läbipaistvus ja vastutuse tagamise meetmed,» ütles Schaake.
Euroopa Parlamendi liikme Marina Kaljuranna sõnul tuleks senisest rohkem kaasata digiaruteludesse poliitikuid, et nad tunneksid end digiteemade, sealhulgas ka valimistel kasutatavate tehnoloogiate analüüsimisel koduselt.